Ilutjha leSewula Afrika Limthombo Wekuthalo Nethemba 

vukuzenzele unnamed

Amagama ka-Frantz Fanon athi ‘isizu-kulwani ngasinye kumele sifumane ihloso yaso ngepilo’ afika emkhumbu-lwenami ngaso soke isikha-thi nakumele ngikhulume nelutjha leSewula Afrika.
Akunandaba bonyana  bahlala kuphi nofana khuyini abayenzako, omunye no-munye utjhiswa yitjisakalo yokutjhugulula iphasi.Ngesikhathi bancamele ukuthuthukisa amaphilwabo, ngahlanye bafuna ukufi-kelela ubujamo bomphakathi ongcono nephasi elingcono. Bazibona babasebenzeli ba-matjhuguluko asisekelo.Emlandweni welizwe le-khethu kuvela bona ilutjha belisolo libatjhotjhozeli ba-matjhuguluko. Ematjhumini weminyaka adluleko abantu abatjha badose phambili imizabalazo balwisana noku-dinywa kobulungiswa, ukusu-kela emtjhagalweni wabafundi be-Paris ngomnyaka we-1968, ukuya egadangweni lehlanga-no eyayilwisana nepi yephasi e-United States ngeminyaka ye-1960, ukuﬁ  kela emzabala-zweni owawulwisana nega-ndelelo yokumukwa inarha emazweni amanengi we-Afri-ka newe-Asia, ukuﬁ  kela epini eyalwisana nebandlululo, ku-fakwa hlangana imiguruguru yamhlapha yokulwisana ne-gandelelo lombuso nobujamo obungasibuhle bepilo ema-zweni wama-Arabhu, i-Arab Spring.Mhlaphanje, ilutjha gade lidosa phambili ijima le-#BlackLivesMatter (iPilo yaba-Nzima iQakathekile) esele lizuze isekelo lephasiloke mayelana nesenzo samhlapha sokubulawa kuka-George Floyd lipholisa le-United Sta-tes.Eemvekeni ezidlulileko, aba-tjhotjhozeli gade balwela bona kususwe ngekani iinthombe-matshwayo ezibuka ikambiso yelunya yokurhwebelana ngamakhoboka neyegandelelo lokwemukwa inarha. Emtjhagalweni wamhlapha e-Oxford University, umtjha-gali bekaphethe ibhorodo enamagama athi ‘Umfane-kiso ka-Rhodes awuGirizwe (Rhodes Must Fall’), okwaku-simemezelosililo sabafundi belizwe lekhethu eminyakeni emihlanu eyadlulako.Ilutjha lephasini mazombe lifumene into yinye nefa-nako elingayilwela. Bagiriza iinthombe namatshwayo amumethe ukunina ngoko-butjhaba, bafuna kupheliswe ihlelo lefundo enegandelelo, nokwenza isimemezelo soko-bana amaziko wezefundo aqa-lane nomraro wokukhethulula ngokobutjhaba nokungaba-ndakanywa kwesitjhaba soke ngokupheleleko.Ngalokho-ke, sithatha umzuzu lo sihloniphe isi-zukulwani sangomnyaka we-1976, namhlanje nakali-16 kuMgwengweni wee-2020, sethulela ingwani ilutjha leSewula Afrika elilama isi-khathi sebandlululo, aba-ninilifa abafanelwe kuzuza kileligugu eliqakathekileko nesizikhakhazisa ngalo.Umsebenzi welutjha lomnya-ka we-1976 kwakukuphelisa ihlelo lefundo yabantu abanzi-ma (i-Bantu Education); kobana ilutjha lanamhlanjesi liragele phambili nephrojekthi yoku-buyisana neyokuletha ama-tjhuguluko welizweloke. Esikhathini esiminyaka eza-ko kuzakuthiwa ngalomnyaka wee-2020, kwaba kuthoma kwesikhathi somlando omu-tjha wabantu.Akhange kwaphela ingo-gwana ye-corona ibe nomthe-lela omumbi emaphilweni wabantu kodwana nengeni-so yabo yakhinyabezeka, ya-buye yakhahlameza nendle-la ebegade kwenziwa ngayo izinto ephasini loke.Indlela umbulalazwe lo obambe iphasi ngobhongwana ngakho, kube sikhumbuzo sokobana ekugcineni soke sibabantu abaphila ngoku-bambisana nokungalingani okungeneleleko okuphakathi kwamazwe nokungaphakathi kwelizwe lethu.Umbulalazwe lo unikela nge-thuba lokulungisa kabutjha ikambiso lapho umuntu nga-munye aziwa ngokwezinga lokunotha kwakhe, azicaba-ngela bekazitjheje yena yedwa kodwana lokhu akuthinti abantu ngamunye kwaphela kodwana kufaka hlangana amazwe jikele.Abantu abatjha basitjela bonyana ifundiso eqakatheki-leko, izwelo nobunye kufuze kube matshwayo anzinzileko womphakathi omutjha osazo-kuba khona, nokobana bazi-misele ukuba badosiphambili bephaseli elitjha, elingcono.Emikhulumiswaneni engikhe ngaba nayo nelutjha ngithe asikafaneli ukuqalela phasi amandla womkhumbulo, ngombana imikhumbulo inga-tjhugulula kanti seyikhe ya-tjhugulua iphasi. Imikhumbu-lo ikhuthaze iragelophambili labantu begodu ingilokho oku-zakusiphumelelisa ukutlama indlela etja ngesikhathi esila-ma sengogwana ye-corona.  Abantu abatjha laba batjhu-gulule imikhumbulwabo yaba zizenzo. Akhange bavumele ukutlhayelelwa ziintlabagelo kube siqabo. Bazakhele igama ngokwabo emikhakheni ethi-leko ukusukela kezethekhno-loji ethuthukileko ukufikela ekunzinzeni kwebhoduluko.  Njenganje sizokutjheja ummoya wamano nobudo-siphambili belutjha lekhethu ukuletha ipengu abazokuzuza ngayo, imiphakathi yabo ne-sitjhaba kilehlekelele yoku-tlhayela kwemisebenzi. Ngokufanako, ngiphosa ilutjha  lelizwe lekhethu nge-selele yokutlama nokugwala amahlelo azosisiza ukuﬁ  kelela iminqopho yethu yetuthuko.Ngomnyaka we-1961, ilizwe le-Cuba elalidoswa phambili mavulandlela wetjhuguluko lathumela iinqhema zamavo-lontiya wabafundi eentabeni nezabelweni ukuyokwakha iinkolo, ukufundisa uku-tlola nokufunda nokubandula abafundisi abatjha. Ijimeli li-sathathwa njengelaba yipu-melelo ekulu emlandweni wanamhlanje.Abantu abatjha bekhethu bamele batlame amano wo-kuzithuthukisa kunye nehla-lakuhle yabo begodu badose phambili.Njengalokha badosa phambi-li umzabalazo wokuphelisa ukungalingani kwefundo epha-kemeko, amandla abona-kalako welutjha lekhethu kumele abonakale ekulweleni ukufikelelwa okulinganako kezamaphilo, ukutjhugululwa kobunikazi benarha, begodu ngaphezulu kwalokho okuqa-katheke khulu bulungiswa obulawula imilandu ekha-mbisana nobulili.Njengawo woke amaSewula Afrika, ngitshwenyeke khulu ngokudlanga kokubulawa kwabomma abasesebatjha, babulawa madoda. Lezi ku-zizenzo zokutlhoga ubuntu ezithusako nezinganandawo emiphakathini yethu. Ukutjhotjhozela okudoswa phambili lilutjha, ukuyelelisa nokwelulekwa ngokomkhu-mbulo bontanga kumathu-lusi aqakathekileko emizameni yethu yokuruthula inturhu eqothele ubulili emiphakathini yekhethu. Ngokufanako, kumele siqinise ihlelo lethu lezobulungiswa, siqinisekise bonyana abaphehli benturhu le bayabotjhwa, imibandela yebheyili nokulitjalelwa iqini-swe nokobana labo abanikelwe isigwebo sedilikajele bahlale amaphilwabo woke bavalelwe.Njengombana lokhu ku-tlhoga ukuzibandakanya komphakathi okungeneleleko, ngenza isimemezelo ebantwini bembaji abasesebatjha bona balwisane nenturhu eqothele ubulili. Ngaphandle kobana siphelise ukutlhoriswa kwa-bomma beSewula Afrika, ibhudango lethu lomphakathi omutjha alizukuﬁ  kelelwa.Abanye bethu abebayingce-nye yeenhlangano zabafundi ngesikhathi sombuso we-bandlululo sihlala sibuzwa bonyana silibona njani ilutjha lanamhlanje. Kunokulinge-ka ngokubuyela esikhathini esadlulako ngomkhumbulo  malungana ‘namalanga we-dumo’ lepolotiki yabafundi nomzabalazo welutjha, engeze kusabuyelelwa. Kodwana njengelutjha le-minyaka yangaphambilini elahlathulula ihloso yalo ye-pilo, nelutjha lanamhlanjesi  lenze njalo.Ilutjha leSewula Afrika lomnyaka wee-2020 liyahla-ngabezana nezinga eliphezulu elakhiwa banduleli babo. Li-nokuzithemba, liyabekezela begodu linesibindi, kanengi lizifumana liqalene nobujamo obubudisi.Ilutjha limthombo wekuthalo nethemba. Ngezenzo zabo, bakha iphasi elinobulungiswa, elilinganako, elinzinzileko ne-linokuthula.