Asivikeleni futsi sisekele bantfwana betfu

vukuzenzele unnamed

Lilanga Lemhlaba  Wonkhe Lekuvikela Bantfwana, leligujwa umhlaba wonkhe mhla wesi-3 Inhlaba, kute kube nekunakwa kwemalunge lo ebantfwana kumhlaba wonkhe nekunakekelwa kwabo. Ngalokufanako, futsi lilanga lelifanako neLilanga Lebatali Le-Mhlaba Le-UN, lekuhlonipha kutibophelela kwebatali nebanakekeli bebantfwana ngenhlalakahle yebantfwana.
Ngifuna kubonga tigidzi tebatali, tabogogo netebanakekeli bebantfwana kuyo yonkhe iNingizimu Afrika letisachubeka kudlala indzima lemcoka kuminyaka yeku khula etimpilweni tetakhamuti tetfu letincane. Kugcugcuteleka, kusekelwa nekuvikeleka kwebantfwana lokuvela kubatali babo nakubanakekeli babo kumcoka entfokotweni yabo yesikhatsi lesitako nakumphu melelo yabo. Mhla lu-1 Inhlaba sive sicale sigaba lesisha sekulwa neligci wane le-corona. Imisebenti leminyenti yetemnotfo neyetenhlalo icale kabusha, leku faka ekhatsi kucala kufundza ngetigaba.Sishito kutsi sitsatsa indlela yakancane kancane, ngekulandzela teluleko tebososayensi betfu nekuholwa ngiloko lokuliciniso lokwenteka ebantfwini nangekucocisana nababambi lichaza. Emavikini lambalwa lengcile, njengoba besitilungiselela kubuyela etikolweni, sibe netingcoco letibanti naletinemininingwane nabo bonkhe babambi lichaza kulomkhakha wetemfundvo. Loku kusi khombe indlela kulomsebenti lomatima nalonetinseyeya. Labanye balababambi lichaza – labafaka bothishela nebatali – bavakalise kutsintseka kwabo mayelana nesimo sekulungela kubuyela esikolweni etiko lweni letinyenti. Sibavile, si yalamukela ligalelo labo futsi sitsatsa tinyatselo tekubukana netinsolo kanye netiphakamiso tabo. Kuyavisiseka kutsi batali labanyenti nebanakekeli beba ntfwana banekwehlukahlu kana kwemiva kulesikhatsi mayelana nekuvulwa kwetikolo. Kunekukhululeka kutsi bantfwana batawukhona kucala imfundvo yabo emva kwe sikhatsi lesingetiwe sekungabi emagunjini ekufundza nakumahholo ekucocisana. Bantfu labasha banesifiso sekuphindza babuyele esikolweni bayobona bangani nabothishela babo.Kodvwa futsi kukhona ku khatsateka kulicala lebatali, labothishela nelebafundzi ngekwabo. Batali bafuna sicinisekiso sekutsi tinyatselo tekuvikeleka tibekiwe kute tivikele ngalokufanele bafundzi. Kuphepha kwetakhamuti tetfu letinca ne kusuka kulicala letempi lo neletemtimba akufuneki kuhlehliswe. Kuyintfo lesiyicalisa embili lemcoka kakhulu.Njengoba sitilungiselela kuvula kancane kancane tikolo tetfu netindzawo temfundvo lephakeme, baphatsi bete mfundvo bebasebenta matima kwenta kutsi kube netindlela tetemphilo netekuvikeleka letidzingekako. Emadokhumenti lamayelana netinchubo temazinga ekusebenta aniketiwe kuto tonkhe tikolo. Leti ti nchubo temazinga ekusebenta tifaka tintfo letifana nekucecesha nekujwayeta labo labenta kucilonga kwetempilo, kuco ndzanisa kahle kwelithebula letikhatsi tekusebenta nekulu ngisa emagumbi ekufundzela kute ahambisana netidzingo tekuchelelana ekuhlalisaneni.Siyachubeka neluhlelo lwekuniketa tinsinta tekuvikeleka nekucinisekisa kutsi emanti netinsita tekutfutswa kwendle kuyatfolakala. Kufundza, uma kucala, kutawenteka ngapha nsi kwetimo leticinile ngelinani lelinemkhawulo lofanelekile webafundzi netitjudeni.  Njengebatali, bothishela, imikhandlu lephetse tikolo nahulumende, siyavumelana kutsi kute sikolo lekufuneka sivule ngembi kwekutsi ku-bekwe tonkhe tindlela te kuvikeleka. Kufuneka kube nekuvulekelana kube sebaleni konkhe lokumayelana nelizinga lekulungela kuvula kwaleso naleso sikolo. Wonkhe umuntfu lodlala indzima le mcoka, longaba mtali, lilunga lemkhandlu lophetse sikolo, thishela noma sisebenti sahulumende kufuneka akhone kuba nelwatiso lolufanele lolumayelana nekulungela kuvulwa kwaleso naleso sikolo. Kumsebenti wetfu sonkhe kucinisekisa kutsi simondzawo sekufundza siphephile.Ngifuna kutfulela sigcoko batali nebanakekeli beba ntfwana, kakhulu, ngemsebenti wabo lebawentile kuletinyanga letimbili letengcile. Ngesikhatsi tikolo tivaliwe, bekufuneka bente umsebenti wekunakekela kakhulu wetemfundvo newekukhula kwebantfwana babo. Batali nebanakekeli beba ntfwana labanyenti kudzi ngeke kutsi basite bafundzi  ngemsebenti wabo wesikolo ekhaya, ngaphandle kwekungabata sibonga kakhulu bothishela betfu ngemsebenti lomatima lebawenta onkhe malanga.
Emva kwekwengca kwesi khatsi sekuvalwa kuhamba kwesive, bafundzi labanyenti sebabuyele esikolweni, tsine batali kufuneka sichubeke ku dlala indzima lenkhulu ku temfundvo yebantfwana betfu, kungaba ngekungenela ube lilunga lemikhandlu lephetse ti kolo, ngekuvolonthiya kunika tinsita tetfu etikolweni noma letinye tinhlobo telusito. Batali bangahlanganela kuvolonthiya kuhlanta tikolo, kucala tinga dze tetivandze noma kuba yi ncenye yemakomiti emmango etekuphepha etikolweni. Loku kutawugucula tikolo tetfu tibe ngekweliciniso, “tikolo temma ngo” letivisisekako.Nanoma singativa sinekukha tsateka nekusaba njengoba emadvodzana nemadvodza kati etfu asuka ekunakekelweni ngitsi, kufuneka sigcugcutelwe ngileliphuzu lekutsi wonkhe umtamo wentiwe kubavikela.Njengebatali, nisinike umsebenti wekunakekela nekuvikela bantfwana benu. Kumsebenti lesingawutsatseli phansi. Emalangeni nasemavikini latako, sitawube sikucaphele kakhulu lokubuyela esikolweni.Uma silandzela letimiso futsi silandzela tonkhe tindlela tekuvikeleka – njengebatali, bothi shela, imimmango nebafundzi – sitawunciphisa kakhulu lobungoti lobuta naleligciwane le-corona. Ekugcineni ngiko kokubili lesikwentako nemitamo yetfu sisonkhe letawugcina bantfwa na betfu baphephile. Noma nga be yini lesiyentako, kufuneka siyente ngekubambisana.
