Iningizimu Afrika iyakusi cwayiso Lesisezingeni lesi-3

vukuzenzele unnamed

Mengameli Cyril  Ramaphosa  umemetele kutsi iNingizimu Afrika seyiseLi zingeni lesi-3 kusukela mhla ti-1 Inhlaba – lapho khona imikhakha leminyenti ye temnotfo itawuvulwa kanye nekususwa kwemibandzela leminyenti yekuhamba kwebantfu.
Akhuluma nesive muva nje ngalokwentekako mayelana nendlelalisu yekulungisa bungoti kute kulawulwe ku bhebhetseka kwe-COVID-19, Mengameli utsi sive sitawulandzela tindlela letehlukanisi we tekubukana netindzawo letinemazinga lasetulu kakhulu ekutseleleka nekubhebhetsekisa leligciwane.
Tindzawo letitikhungo teCOVID-19Letindzawo leti timenyetelwe njengaletitikhungo te-Corona. Tifaka lamadolobhakati lala ndzelako: iTshwane  iJohannesburg  Ekurhuleni  eThekwini  iNelson Mandela Bay  iBuffalo City iKapa.Letinye tindzawo letitsatfwa njengaletitikhungo teligciwane yiWest Coast, yi-Overberg nesigodzi samasipala weCape Winelands Enshonalanga Kapa, Sigodzi iChris Hani lesiseMpumalanga Kapa, nesi godzi iLembe lesiKwaZulu-Natal.Indzawo lesikhungo ichazwa njengendzawo lenebantfu labatseleleke ngaleligciwane labangetulu kulabasihlanu ebantfwini labati-100 000 noma lapho khona kunekukhula ngesivinini lesikhulu sekutseleleka lokusha.Kubukana naleligciwane kuletitindzawo, hulumende utawusebentisa kungenelela lokunemandla lokuhlose ku nciphisa linani lekutseleleka lokusha.“Sifaka tindlela letingetiwe tekugadza, tekulawula kutseleleka netekuphatsa. Sitawubeka kuleyo naleyo ndzawo lesi khungo seligciwane licembu lebantfu labanesipiliyoni labasebenta ngalokugcwele,” kusho Mengameli.Lelicembu litawufaka bochwephesha betekucaphela tifo, tisebenti temindeni, bahle ngikati, tisebenti tetemphilo yemmango, bochwephesha bahulumende betemphilo kanye nebetinsita letiphutfumako tekulashwa, labatawusekelwa bochwephesha baseCuba.“Sitawuchumanisa sikhungo ngasinye kutinsita tekuhlolwa, kutikhungo tekuhlaliswa we dvwa, kutikhungo tekuti valela, tekulashwa, kumibhede etibhedlela nasekufuneni labo lekutsintsenwe nabo.“Uma kuba nesidzingo, noma nguyiphi incenye yesive ingabuyiselwa kusicwayiso lesisezingeni lesine noma lesihlanu uma lokwandza kwekutseleleka kungalawuleki emva kwekungenelela kwetfu futsi kunebungoti bekutsi tikhungo tetfu tetemphilo tiba nekukhungatseka,” usho njalo.Loluhlu lwetindzawo  letitikhungo teligciwane lutawubuyeketwa njalo emva kwemaviki lamabili kuye ngekuchubeka kwaleligciwane.
Kuvulwa kwetemnotfoKusetjentiswa kwesicwayiso lesisezingeni lesitsatfu, lokucale ekucaleni kweNhlaba, bekufaka kubuyela kwekusebenta kwemikhakha leminye nti yetemnotfo, lokutawudzi nga kutsi kulandzelwe timiso leticinile tetemphilo kanye nemitsetfo yekuhlalisana ngekuchelelana. Tisebenti letinyenti tahulumende nato setibuyele emsebentini ngekulandzela tibonelelo Temtsetfo Wetekuphepha Newetemphilo Emsebentini njengoba tibekiwe Litiko Letekuphatsa Imisebenti Yahulumende, ngekusebentisana nawo onkhe ematiko ahulumende.
Timiso netinhlelo ta sendzaweni yekuse bentaNjengoba imikhakha lemi nyenti yetemnotfo ivuleka, hulumende utawutsembela kutinhlaka temmango letinabo bonkhe babambi lichaza labamcoka kubukana netintfo 

letinebungoti lobumcoka endzaweni yekusebenta nasekuchumaneni emkha tsini kwetisebenti ne mmango.“Ngako-ke sitawucedzisa timiso temikhakha lemi nyenti futsi sifuna kutsi yonkhe inkapani isungule luhlelo lwekusebenta lwasemsebentini ngembi kwekuvula,” usho njalo.Ngekuya kwaletinhlelo, tinkapani kutawufuneka tifake tintfo tekuhlanteka netindlela tekuhlali sana ngekuchelelana; kutawudzingeka kutsi ticilonge tisebenti njalo uma tifika emsebentini, tivalele leto tisebenti leti ngahle tibe titselelekile bese tenta emalungiselelo ekutsi tihlolwe.“Kudzingeka futsi kutsi tincedze ngekufuna u mkhondvo walabatsintsene nalabo labatselelekile uma batfolakala banaleligciwane emva kwekuhlolwa. Ngenca yekuba butsakatsaka kwabo, tonkhe tisebenti letingetulu kweminyaka le-60 naleto letiphetfwe timo letifana nesifo se nhlitiyo, sifo sashukela, sifo sekuphefumula lesingumahlalekhona nemdlavuta kufuneka tihlale ekhaya,” kusho Mengameli.Tisebenti letingakhona kusebentela ekhaya kufuneka tivunyelwe kwenta njalo.Ngekulandzela letindlela, yonkhe imisebenti yekukhicita, yetetimayini, yekwakha, yetemisebenti yetetimali, imisebenti yebuchwephesha neye mabhizinisi,  yetelwatiso, yetekuchumana, imisebenti yahulumende netemisebenti yebetindzaba, ivuliwe kusuka mhlati-1 Inhlaba. Kucala kabusha lokufanele nemalungiselelo eku ngeniswa kutawufuneka kwentiwe kuyo yonkhe indzawo yekwenta umsebenti.“Titolo letinkhulu leti tsengisa konkhe neteku tsengiselana titawuvulwa ngalokugcwele, kufaka ekhatsi titolo letigcina imphahla, titolo letitipaza nebatsengisi labangakahle leki. Kutsenga nge-intha nethi nako kutawuchubeka nekuhlala kuvuliwe. Leminye imikhakha leyavulwa phambilini, lefana netekulima netemahlatsi, tinsita, temisebenti yetekulapha, tekukhicita kudla netekwenta imikhicito yetemphilo, tatiwuchubeka nekuhlala tivuliwe,” usho njalo.
Imisebenti yete mnotfo lenebungoti lobusetulu ayika vunyelwaImisebenti yetemnotfo lenebungoti lobusetulu iyachubeka nekungavunyelwa. Loku kufaka:
• Tindzawo tekudlela, emabhara nemathaveni, ngaphandle kwekuletselwa noma kulandza kudla.• Tekuhlaliswa netekuhamba ngemoya  ngekhatsi kwelive, ngaphandle kwalapho uhamba khona ngemse benti, lekutawucala kusebenta ngetinsuku letitawumemetelwa.• Tinkhofa, imicimbi, tekucitsa situngu netemidlalo. • Imisebenti yekutinakekela, lefaka kwenta tinwele nemisebenti yekutimonyonga.
Kuhamba kwebantfu nekutsengiswa kwe tjwalaBantfu batawukhona ku tivocavoca noma nini emi ni, uma nje loku kungeke kwentiwe ngemacembu. Kuncunyelwa kwebantfu sikhatsi sekuba ekhaya kutawususwa. “Tjwala butawutsengi selwa kutsi bunatfwe ekhaya kuphela ngaphansi kwetimo leticinile, ngemalanga latsite labekiwe futsi ngemahora lanemkhawulo. Simemetelo lesimayelana naloku sitawentiwa uma setiphetsiwe tingcoco nalomkhakha mayelana naletimo,” Mengameli usho njalo.
Kutsengiswa kwemikhi cito yeligwayi kutawuhlala kuvaliwe kulesicwayiso selizinga lesitsatfu, ngenca yebungoti lobumayelana nekubhema.“Yonkhe imihlangano itawuchubeka nekungavumeleki, ngaphandle kwemingcwabo letawuba nebantfu labangengci kulaba-50 noma imihlangano yasetindzaweni tekusebe nta lemayelana nekwenta umsebenti,” usho njalo.
Lindzela kukhula kwekutselelekaMengameli Ramaphosa utsi, kutilungiselela mayelana nalokukhula lokulindzelekile kwekutse keleka ngeCOVID-19 kule live, kunemibhede yase sibhedlela lelinganiselwa kuti-20 000, lebeyilungi selelwe, futsi lebekelwe, tintfo letimayelana neCO VID-19, futsi kunetibhedle la tesikhashana letentelwe loko leti-27 letakhiwe kulo lonkhe lelive. “Linyeti laletibhedlela likulungele kwamukela tigulane letineligciwane leCorona.”Mengameli utsi hulumende uyawubonga lomsebenti losachubeka nekwentiwa tisebenti tahulumende, kakhulu labo labacala embili ekulweni neCOVID-19.“Kuphepha kwato tonkhe tisebenti, lokufaka ekhatsi tisebenti tahulumende, kuyintfo lesikhatsatako. Sitawuchubeka kwenta yonkhe imitamo yekutsi sinikete ngalokwanele tintfo letitisetjentiswa tekutivikela kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu uphephile uma asemsebentini.“Lesikucalisa embili kunciphisa ematfuba ekubhebhetsekisa leligciwane nekwenta indzawo ibe ngulephephile kuwo wonkhe umuntfu,” Usho njalo.
 
Emathiphu longawalandzela kuvikela kutseleleka ngesifo iCoronavirus .
 »Hlala kakhulu ekhaya uma kukhonakala. »Khumbula kuhlalisana ngekuchelelana »Gcoka sifonyo sakho sebuso »Gezisisa tandla takho ngensipho. Geza lingemuva letandla takho, emkhatsini kwetingalo nangekhatsi kwetinzipho. Hlala ugeza tandla takho ngensipho ngembi kwekudla nangemuva kwekubuya emma-ngweni. »Vala umlomo wakho ngethishu uma ukhwehlela noma utsimula. Gwema kubamba buso bakho ngetandla letingcolile ngaso sonkhe sikhatsi.  »Funa lusito lekwelashwa uma utiva ungakaphili kahle. Timphawu letivamile teCOVID-19  emtimbeni tifaka kukhwehlela, kuphuma emafinyila, imfiva nekungaphefumuli kahle. Uma uhlangabetana nakunye kwaletimphawu, tfola kulashwa masinyane.
Kutfola lwatiso lolwengetiwe shaya inombolo letfolakala tikhatsi tonkhe yeSikhungo Sahulumende Setifo Letitsatselanako letsi  0800 029 999 noma ngena kuwww.health.gov.za nakuwww.nicd.ac.za