ISewula Afrika idlulelaesiGabeni sesi-3

vukuzenzele unnamed

UMengameli u-Cyril Ramaphosa umemezele bona iSe wula Afrika seyidlulele eSigabeni sesi-3 ukusukela mhlana li-1 kuMgwengweni – nokuvulelwa kwemikhakha eminengi yezomnotho nokususwa kweminye yemiba ndela emayelana nokukha mbakhamba kwabantu.
Nagade akhuluma nesitjhaba mva nje malungana namatjhuguluko enzekako ngeSewula Afrika ngamano wobungozi-akhwezelelweko wokulawula ukurhatjheka kwe-COVID-19, uMengameli uthe inarha le izothatha indlela ehlukileko yokuqalana neendawo ezinezi nga eliphezulu lokuthelelana nokurhatjheka kwengongwana.
Iindawo Ezidlangelwe yiCOVID-19  Iindawo lezi zikhonjwe njengezidlangelwe bulwele bengongwana i-Corona. Zi-faka phakathi amadorobha amakhulu la alandelako:
I-Tshwane  I-Johannesburg  Ekurhuleni  Ethekwini  I-Nelson Mandela Bay  I-Buffalo City  neKapaEzinye zeendawo ezikhonjwe njengezirhagalelwe khulu yingongwana ngezingaphasi kwabomasipala beeyingi ekuyi-West Coast, Overberg ne-Cape Winelands, eTjingalanga Kapa, isiyingi se-Chris Hani ePumalanga Kapa nesiyingi seLembe kwaZulu-Natala.Indawo erhagalelwe bulwele ihlathululwa njengendawo enabantu abangehla kwa-bahlanu abangenwe bulwele ebantwini abaziinku-lungwana ezilikhulu (100 000) namkha lapho ukuthelelwa okutjha kukhula ngendlela erhabako.Ukulwisana nengongwana le eendawenezi, urhulumende uzothatha amagadango angeneleleko anqophe ukwehlisa inani lokuthelelwa okutjha.“Sizobeka amagadango aqinileko wokuhlola, ukulawu-la ukuthelelwa nokuphatha. Sizobeka isiqhema sasafuthi sabasebenzi abanelwazi endaweni ngayinye,” utjho njalo uMengameli.Isiqhemesi sizokufaka phakathi abodorhodera abafunde ngokurhatjheka nokulawulwa kobulwele, abasebenzi bezokwelapha imindeni, abahlengikazi, abasebenzi bezamaphilo bomphakathi, abosolwazi  bezamaphilo womphakathi nabasebenzi bemisebenzi yobobujamo oburhabekileko bezamaphilo, basekelwa bosolwazi bezamaphilo be-Cuba. “Sizothintanisa amadzaba namaziko wokuhlolwa,  iindawo zezakhiwo zokuzivalela uwedwa, iindawo zokwelatjhwa uwedwa, ukwelatjhwa, imibhede yesibhedlela nokwenza ilandelela yalabo ababe nokukuthintana nesigu-lani.  “Nakunesidingo, enye nenye ingcenye yelizwe ingabuyiselwa esigabeni sesi-4 namkha sesi-5 nangabe ukurhatjheka kokuthelelwa akulawuleki nangemva kwengenelelo lethu begou kunobungozi bokubhu-dungelwa bulwele ezakhiweni zethu zezamaphilo.” Utjho njalo. Irhelo leendawo ezirhagalelwe bulwele lizobuyekezwa qobe ngemva kweemveke ezimbili nakhona kuyokuya ngokuragelaphambili kokurhagela kwengongwana.Ukuvula umnothoUkuthoma kokusebenziswa kwesigaba sesi-3, esithome nakuthoma inyanga kaMgwengweni, kufaka phakathi nokubuyiselwa kokusebenza kwemikhakha eminengi yezomnotho, kwaphela lokho kuyokwenzeka ngaphasi kwelihlo elibukhali lokulandela imilayo yezamaphilo eqinileko nemithetho yokuqalangana. Abasebenzi abanengi bombuso nabo sebabuyele emsebenzini ngokuya kwendinyana ezisemThethweni wezokuPhepha namaPhilo njengoba ulawulwa mNyango wezabaSebenzi bomBuso nokuPhatha, ngokuse-benzisana  neminye iminyango karhulumende.

Imithethokambiso ekufuze ilandelwe namano eendaweni zokusebenzaNjengoba imikhakha eminengi yomnotho ivulwa, urhulumende uzothembela ekusebenzisaneni nekubambisaneni naboboke abadlala indima eqakatheke khulu ekulungiseni ubungozi obukhulu eendaweni zokusebenza begodu nekuthintaneni  kwabasebenzi nomphakathi.
 “Yekeke, sizoqedelela inani lemithethokambiso ekufuze ilandelwe yemikhakha be-godu sizofuna bona enye nenye ikhampani ibeke amano wayo eendaweni zokusebenza ngaphambi kokuvula,” utjho njalo. Ukuya ngokwamano  la, iinkampani kuzofu-neka zibe neendawo zeenhlanzekisi neenlinganiso zokuba maqalanga kunye nezakhiwo; ezizofuneka ukwenzela bona kuhlolwe abasebenzi nabafikako qobe ngelanga, babeke bodwa labo esebathelelweko be-godu benze amalungiselelo bona bazohlolwa.
“Kuzofuneka bona  godu basize ngokwenza ilandelela yemininingwana yalabo abasebenzi abathintene nabo nabahlolwako batholwa banayo ingongwana. Ngonobangela wobuthakathaka babo, boke abasebenzi abangehla kweminyaka ema-60 ubudala nalabo ebatlhoriswa magulo anjengobulwele behliziyo, itjhukela, ukugula kwamaphaphu nekankere kufuze bahlale emakhaya,” utjho njalo uMengameli. Abasebenzi ebakghonako ukusebenzela emakhaya kufuze bavunyelwe bona benze njalo.
Ngonobangela wamaga-dango la, woke amabubulo womkhiqhizo, imayini, amagontraka, iinkampani ezisebenza ngemali, imise-benzi zobucwephetjhe neyamabhizinisi, ilwazi letheknoloji, zokuthintana, imisebenzi karhulumende neyeembikiindaba, izovulwa godu ukusukela mhlana li-1 kuMgwengweni. Ukuthoma kabutjha nokusetjenziswa ngeendlela ezifaneleko kuzo-funeka kulungiselelwe kizo-zoke iindawo zokusebenza.

  “Iintolo ezikulu namasu-phamakethe zizokuvulwa ngokupheleleko, ekufaka phakathi iintolo, iimphaza, nabathengisi abangakazitloli-si. Ukuthengisa ngokwetheknoloji kuzokuragela phambili ngokuhlala kuvuliwe. Eminye imikhakha eyavulwa esikhathithi esidlulileko, njengezokulima namahlathi, nabaphakeli ngeembaseli, imisebenzi yezamaphilo, abakhiqhizi bokudla nabenzi bomkhiqhizo wokuhlanze-kisa, izokuhlala ivuliwe,” utjho njalo.
Iindawo zomnotho ezinobungozi angeze zavulwaIindawo zomnotho ezinobungozi zizokuhlala zivaliwe. Ezifaka phakathi:
• Iindawo ezithengisa uku-dla, utjwala neendawo zokusela utjhwala,  ngaphandle kweendawo zokusabalalisa nokuyo-kuthatha ukudla. • Iindawo zokuhlala namakhambo wangekhaya weemphaphamtjhini, ngaphandle kwamakhambo wamabhizinisi, wona azokungeniswa ngeengaba emalangeni asazokwaziswa. • Iindawo zemihlangano emikhulu, iminyanya, nokuzithabisa kunye nezenzo zemidlalo. • Imisebenzi yokutjheja abantu, ekufaka phakathi ukwenza iinhluthu nokuziphotjhonga. Ukukhamba kwabantu nokuthengiswa kotjwalaAbantu bazokwazi ukuzithabulula ngesinye nesinye isikhathi emini, kwaphela lokhu nangabe abakwenzi ngeenqhema. Umlayo oyalela ukuhlala kwabantu emakhaya nesikhathi esiqintelweko samakhambo wabo kuzokupheliswa.
“Utjwala bungathengiselwa ukuselelwa ngekhaya ngaphasi kwemibandela eqinileko, ngamalanga athile-ko nangama-awara abekiwe-ko. Iimemezelo malungana nalokhu zizokwaziswa nasele siqedile ngemikhu-lumiswano nomkhakha lo mayelana nemibandela ehlukahlukeneko,” utjho njalo uMengameli. Ukuthengiswa kwegwayi kuzohlala kuvaliwe esi-gabeni sesi-3, ngonobangela wobungozi bezamaphilo obukhambisana nokubhema. “Koke ukuhlangenyela kuzokuhlala kuvaliwe, ngaphandle kwemingcwabo enganabantu abangehla ka-bama-50 namkha imihlanga-no yendaweni zemsebenzini emayelana nomsebenzi,” utjho njalo. Lindelani ukukhuphuka kokuthelelwaUMengameli u-Ramaphosa uthi, njengendlela yoku-lungiselela ukukhuphuka okulindelweko kokuthele-lana nge-COVID-19 enarheni, imibhede yembhedlela elinganiselwa eenkulungwaneni ezima-20 (20 000) seyilungiselelwe ubujamobo obuzakulethwa yi-COVID-19, begodu iimbhedlela zesikhatjhana ezima-27 sele zakhiwe elizweni loke. “Inengi leembhedlela lezi sezikulungele ukwamukela iingulani ezinengongwana i-Corona.” UMengameli uthi uthokoza umsebenzi oragela phambili ukwenziwa basebenzi bombuso, khulu khulu labo ebadosa phambili ekulwisaneni ne-COVID-19. “Ukuphepha kwabasebenzi boke, ekufaka phakathi abasebenzi bombuso, kumnako omkhulu kithi. Sizokuragela phambili nokwenza imizamo yoku-qinisekisa kokulethwa kweentlabagelo zokuvikela abantu ukuqinisekisa uku-phepha kwawo woke umuntu emsebenzini.
“Amaqaloqangi wethu kukwehlisa amathuba wokurhatjheka kwengongwana nokwakha ubu-jamo obuphephileko ba-bantu boke,” utjho njalo. 
Iiyeleliso ekufuze zilandelwe ukubalekela ukuthelelwa ngengongwana iCorona .
 »Hlala ekhaya ngendlela ongakghona ngayo. »Ukhumbule ukuba maqalanga. »Umbathe imaski yakho yobuso. »Uhlambisise izandla zakho ngesibha. Uhlambe izandla zakho ngemva, hlangana nemino nangaphasi kweenzipho. Ngasosoke isikhathi hlamba izandla zakho ngesibha ngaphambi kokuthi udle nangemva kokuba hlangana nabantu.  »Vala umlomo wakho ngethitjhu nawukhohlelako nanoma uthimulako. Ubalekele ukuthinta ubuso bakho ngezandla ezingakahlanzeki ngasosoke isikhathi.  »Funa isizo lezamaphilo nawungazizwa kuhle. Amatshwayo ajayelekileko weCOVID-19  emzimbeni afaka phakathi ukukhohlela, ipumulo ethonta amathimila, umgomani nokuphefumula ngasuthi ugandelelekile. Nangabe uhlangabezana namanye wamatshwayo la, funa isizo lezamaphilo msinyazana.
Ukuthola ilwazi elidephileko thintana neZiko leNarha lamaLwele aThathelanako enomborweni yabo esebenza ubusuku nemini ethi: 0800 029 999 namkha ungene kubunzinzolwazi obuthi:  www.health.gov.za  namkha kilobu: www.nicd.ac.za