Kuvalwa kweligwayi kusindzisa timphilo

Silusapho Nyanda

Bantfu lababhe-mako labangenwa yiligciwane i-coro-na (i-COVID-19) basengo-tini yekuba netimphawu letimatima kakhulu.
I-COVID-19 ligciwane lelihlasela titfo temtimba tekuphefumula. Kungako-ke bantfu lababhemako kungenteka ngaloku-phindzeke kabili kutsi babe netimphawu letima-tima kakhulu kunalabo labangakate sebabheme, kusho Dkt. Catherine Egbe, sosayensi longugobela kuMkhandlu weteLucwaningo waseNingizimu Afrika, we-Luphiko loLucwaninga nge-teTjwala, Ligwayi naletinye Tidzakamiva. Dkt. Egbe utsi kubhema kwatiwa njengembangela yato tonkhe timo tekugula letingalapheki letichumene netimphawu letimatima kakhulu te-COVID-19. Tifaka ekhatsi:
• bomdlavuta • sifo senhlitiyo nekufa luhlangotsi • sifo sesifuba• tifo tashukela “Nanoma-nje kubhema akumbangeli-ngco umuntfu lobhemako kutsi afe abulawe yi-COVID-19, kepha ingakubangela ngendlela  lengakacondzi-ngco ngoba bantfu lababhemako kungenteka babe netifo letingenta kutsi umuntfu afe abulawe nguleligciwane,” kwasho yena.Kwengeta, kubhema siki-lidi kulimata cishe tonkhe titfo temtimba kuphindze futsi kunciphise lizinga le-kukhona kwemtimba kulwa netifo. Dkt. Egbe utsi kubhema ligwayi kukhicita emakhe-mikhali langetulu kwala-7 000; lange-250 alamakhe-mikhali acinisekisiwe kutsi angushevu emtimbeni we-muntfu. Kulamakhemikhali lange-250, lange-69 abanga mdlavuta. Loku kunciphisa lizinga lemphilo yebantfu lababhemako kanye nalabo labangabhemi kodvwa labavuleleke ekuhogeleni intfutfu yeligwayi lalabo lababhemako, kuchaza Dkt. Egbe.Utsi labo labane-TB nesifo sesifuba nabo batigulane letisengotini lenkhulu lapho kutsintseka khona  i-COVID-19. “Kute kube ngumanje, bukhona bufakazi lobukhombisa kutsi labo labanesifo sesifuba basengotini yekuba netimphawu letimatima kakhulu noma-ke bangafa nekufa uma bangatfola  i-COVID-19. Kute lucwaningo leselushicilelwe lolukhombisa bungoti betigu-lane te-TB kepha Inhlangano yeTemphilo yeMhlaba yeluleke ngelekutsi kungenteka kutsi bantfu labane-TB bangaba nemiphumela yekwelashwa lengasimi-hle uma bangabanjwa yiCOVID-19.”Utsi lokuvalwa kwekutsengiswa kweligwayi kulesi-gaba sekuhlala emakhaya kungulokusindzisa bantfu. Kutsengiswa kweligwayiMengameli Cyril Ramapho-sa ekucaleni bekamemetele kutsi ngaphasi kweSigaba seSine, kutsengiswa kweligwayi kutawuvunyelwa kepha hulumende wasi-hocisa leso sincumo nge-muva kwekutsi Umkhandlu waVelonkhe loLawula ligci-wane i-Corona ubonisane nabogobela betemphilo nabo bonkhe badlalindzima labatsintsekako.Dkt. Egbe utsi ngaphandle kwaloko lokwentiwa kubhema, kuvamise kutsi kwabelwane ngabosiki-lidi emkhatsini webangani lokungabangela kutsi bantfu batselelane i-COVID-19 masinyane.“Khumbula, bantfu bacelwa kutsi bagweme kubamba imilomo, timphumulo kanye nemehlo abo. Uma umuntfu abhema, angeke akwati kutigcina letento tekuhlanteka,” kusho Dkt. Egbe.Eveni lelinetehlakalo letisezingeli leliphakeme te-HIV/AIDS, TB, kusebentisa budlabha tidzakami-va netjwala, emkhatsini walokunye, Dkt. Egbe ukholelwa ekutsini hulumende utsetse sincumo lesikahle.Utsi hulumende usebentisa lemininingwane lekhona kute kutsi atsatse tinyatselo tekucaphela lapho achubeka nekuvikela iNingizimu  Afrika ekutseni ihlangabetane netehlakalo letibonwe kulamanye emave njenge-Italy.“Akusiko kuvalwa kwalomphelo; bantfu bafanele kutsi bakhumbule loko,” kusho yena. Kwamanje iNingizimu Afrika inemishini yekwele-kelela tigulane kutsi tikwati kuphefumula lembalwa futsi linani lalabo labadzinga lemishini likhula kakhulu ngesikhatsi salolubhubhane, lelive litatitfola licindzeteleke ekhoneni futsi lingakhoni kusita labo labadzinga lolusito. “Sinemishini yekwelekele-la kuphefumula letitsite-nje kuba ngetudlwana kwala-3 000. Cabanga-ke kutsi kungentekani uma ngabe bantfu labangetulu kweminyaka lenge-65 budzala lababhemako, kungenteka kutsi bayidzinge lemishini. Singadzinga mishini yekwelekelela kuphefumula lengetulu kwala-10 000 yalelo cembu lebantfu baleyo minyaka yebudzala kuphela. Loko-ke ngulokunye kwetintfo hulumende letama kukugwema. Setsemba kutsi bantfu batakubona loku njengesizatfu lesihle sekuyeke-la kubhema,” kusho yena.
Ingabe bewati?  Ungashaya lucingo ushayele Umkhandlu waVelonkhe weteKulwa neKubhema ku: 011 720 3145 kukusita kutsi uyekele kubhema. Inhlangano yaseNingizimu Afrika leBukene neSifo saMdlavuta ineluhlelo lwaku-inthanethi, lolunika bantfu lababhemako labafuna kuyekela kubhema kwesekelwa nelwatiso ku: http://www.ekickbutt.org.za.