Intsandvo yelinyenti yetfu itawusisita sincobe  iCOVID -19

vukuzenzele unnamed

Sivamise kuyitsatsela phasi lentsandvo  yelinyenti yetfu le-nemphilo nalenemandla la-makhulu.  Kantsi ilifa letfu lelikhulukati emzabalazweni wetfu lomkhulu wekuncoba lolubhubhane lwe-corona.
Lesinayo emkhatsini wetakhamuti letihlanganyela kute-politiki ngemandla emhlabeni.  Lucwaningo lwanga-2018 lolwentiwa i-Pew Research Center lukhombisa kutsi bantfu baseNingizimu Afrika bayava-ma kakhulu kutsatsa sinyatselo setepolitiki mayelana netintfo labeva banemiva kakhulu ngato, njengekunakekelwa ngetemphilo, temfundvo, kukhuluma ngekukhululeka nenkhohlakalo.  Lolucwaningo lucinisekisa kakhulu kutsi siyatati kutsi sibobani. Kute lesikujabulela kakhulu kwendlula kukhulu-misana nahulumende wetfu nekukhulumisana sodvwana ngalokunemandla mayelana netindzaba letibalulekile te-lusuku naletiphutfumako. Sinenhlangano yemmango lenemandla lehlala njalo ilungele kugadza tinkhululeko nemalungelo etfu labalulekile.Lokunye kuncoba kwentsandvo yelinyenti yetfu kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bakholelwa ekutseni Umtsetfosisekelo uyabavi-kela nekutsi tinkatolo tinebulungiswa futsi tingumlamuli longakhetsi cala etintfweni labatifunako.Ngicabange ngato letintfo ngiseluhambeni lwami lengisandza kulutsatsa lwekuya eMphumalanga Kapa kuyohlola simo salesifundza sekulungela kubukana neligciwane i-corona.Ngibutwe yintsatseli kutsi ngiyakhatsateka yini mayelana nalelicala lembango lelisengakaphetfwa leliphikisana naleminye yemitsetfomgomo yeMtsetfo weKulawula Tinhle-kelele. Lomtsetfo usisekelo sayo yonkhe imitsetfomgomo leshaywe ngaphansi kwesimo lesiyinhlekelele savelonkhe lesasimemetelela kulwa neligciwane i-corona.Kusukela kwacala lenhle-kelele, banyenti bantfu labase-bentise lilungelo labo lekuya etinkantolo. Lemitsetfomgomo yekumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe kwaphikiswana nayo kusukela ngeliviki lekuca-la lekumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe sakhamuti sangasese lesivela eMpumalanga lebesifuna kukhululwa ekungavunyelweni kuhambela umngcwabo.Emavikini lasikhombisa (7) lalandzela, kuvele tinsayeya tetemtsetfo kubantfu labanyenti labangamunye, imitimba yetenkholo, emacembu etepo-litiki, ema-NGO kanye nakutinhlangano tetemabhizinisi tilwa nesinyatselo sinye noma imitsetfomgomo lembalwa yekumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe labebangajabuli ngayo. Labanye baphumelele kuloko kulwa kwabo ngekwemtsetfo kantsi-ke futsi labanye abakaphumeleli. Labanye baye etinkantolo ngelekutsi tinkinga tabo tiyaphutfuma futsi tibalu-lekile kepha kuphutfuma neku-baluleka kwabo kwacitfwa futsi labanye-ke batfole letinye tindlela tekutfola lokuhhamu-leka bebakufuna. Labanye njalo bagcine sebatihocisa ticelo tabo ngemuva kwekubonisana na-hulumende. Nanoma-nje singasigwema sidzingo sesinyatselo semtsetfo lesimelene nahulumende, sifanele sikwemukele kutsi takhamiti letingajabuli na-noma ngutiphi tinyatselo letincunywa nguhulumende mayelana nekufezekisa tine-lilungelo lekuya etinkantolo tiyotfola nanoma ngukuphi kuhhamuleka letikufunako. Loku kuyinchubomgomo leyetayelekile yentsandvo yelinyenti yemtsetfosisekelo kanye nesento lesemukeleka kahle kakhulu eveni lelakhelwe etu kwemtsetfosimiso wemtsetfo.Sinemigomo lebalulekile leme ngemumo yekucinisekisa kutsi tonkhe tinhlangotsi tekubusa tiyakhona kumela nekuhloli-siswa ngekwemtsetfosisekelo. Uma ngabe kukhona lapho sitfolakala sinesikhebesi khona, tinkantolo tetfu titawusenta sitiphendvulele futsi, nge-tulu kwako konkhe, takhamuti tetfu. Ngaphandle kwetinkantolo tetfu, Lihhovisi LeMvi-keli Wemmango neKhomishini Yemalungelo eLuntfu eNingi-zimu Afrika tikhona kute kutsi tichubele embili emalungelo etakhamuti takitsi, njengobe kwenta leyo mitimba lenikwe lowo msebenti wekwengamela ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemitsetfo.  Njengobe nititjelile-ke letintsatseli, wonkhe muntfu waseNingizimu Afrika unelilungelo lekuya enkantolo futsi ngisho nami, nginguMengameli, angeke ngime endleleni yanoma ngubani losebentisa lilungelo lakhe. Bekuloku, futsi kutawuchu-beka, nekutsi kube nekuhlatjwa lokunemandla nalokucinile kwetintfo letinyentana teku-bukana kwetfu neligciwane i-corona kwavelonkhe, kusuka ekusebentiseni imininingwane levela kuleminye imininingwane nemicombelelo, kuya kumiphumela yalokumiswa-nsi kwemisebenti neminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe, kuya kumitsetfomgomo. Singuhulumende asikasho kutsi loko kuhlatjwa akupha-tanyiswe noma-ke kuthuliswe. Lokuguculelekile kwaloko, kugcekwa, lapho kwakha kho-na, kuyasisita kutsi semukele futsi sihambe kalula masinyane sigucule timo nemibandzela. Kunika emandla kukhulumi-sana kwesive kuphindze futsi kusinike sonkhe kuvisisa loku-banti tinkinga letikhona. Sichubeke-njalo nekusho kutsi setsembele kumininingwane yetesayensi, temnotfo neyebufakazi nakukhulunywa ngeludzaba lwekutsatsa tincumo nekwenta imitsetfomgomo mayelana nekubukana kwetfu neligciwane i-corona. Ebubantini lobudze lobungaba khona ngaphansi kwaletimo, sihlosa kubonisana nekukhu-lumisana. Sifuna kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika babe yincenye yalomtamo wa-velonkhe. Emavi etakhamuti letetayelekile kufanele kutsi kuchutjekwe nekutsi alalelwe esikhatsini lesimatima lesinjengalesi. Lolubhubhane lwe-corona kanye netinyatselo lesititsetse tekulwa nalo sekube nemiphumela lematima kakhulu kubantfu bakitsi. Sekubanga kuphatamiseka nebumatima lobukhulu kakhulu. Nanoma-nje kukhona inchubekelembili lesiyentile ekubambeleleni kutselelana leligciwane, iseseyindze kakhulu indlela lesafanele kutsi ihanjwe. Lamaviki netinyanga letitako titawuba ngu-letimatima futsi kutawufuna lokunyenti kakhulu kubantfu bakitsi. Lolubhubhane-ke lusa-tawuchubeka nekugaca ummango netikhungo tetfu lijoko lelesindza kakhulu. Nalapho sivula umnotfo kancanekancane, lifutse etintfweni tebantfu litawuba likhulu kakhulu. Sonkhe sikhatsini lapho loku kuchubeka neku-ba njalo, tehlakalo tekungcubutana, kungevani kanye ne-kungenetiseki kutawuchubeka. Lapho sincenga setama kwendlula kulesikhatsi sebuyaluyalu lobumatima, Umtsetfosisekelo wetfu uyinkhombandlela lebaluleke kakhulu futsi usivikelo setfu lesibaluleke kakhulu. Intsandvo yelinyenti yetfu isinika emandla nekucina lesikudzingako kute kutsi siyincobe lenhlekelele lejulile. Nanoma hulumende akutfokotela kutsi ticelo letinyenti letingeniswa enkantolo tichutjwa ngemoya lomuhle lowetayelekile, natsi-ke sifa-nele kutsi sibone kutsi tincumo letitsatfwa nguhulumende titsatfwa ngenhloso lenhle futsi tentelwe kuchubela embili, hhayi kulimata, timfuno te-bantfu baseNingizimu Afrika. Inhloso yetfu lehamba embili namanje isachubeka nekuba kusindzisa timphilo. Lesincumo setfu sisekelwa sidzingo sekuchubela embili emalungelo ekuphila nesitfunti njengobe kubekiwe kuMtsetfosisekelo. Sitawuchubeka nekwemukela imibono leyehlukene – ngisho nalephikisako – lemayelana nendlela lesibukana ngayo neligciwane i-corona. Yonkhe imibono iyasihlomisa futsi isisita kutsi sisebente kancono nangalokuhlakaniphile.Kusebentisa tinkhululeko letibalulekile tekutetfula, kuba netinhlangano nekukhuluma kulithulusi letemphilo lenhle yentsandvo yelinyenti yetfu. Kepha lokungetulu kakhulu kunaloko, lamalungelo abalu-leke kakhulu ekuphumele-leni kwemzabalazo wetfu wavelonkhe newawonkhe-wonkhe wekuncoba leligciwane  i-corona.