Ukwalelwa Ukubhema Igwayi Kuzokusindisa Amaphilo

Silusapho Nyanda

Abantu ababhema-ko esele bangenwe yingogwa-na i-corona (i-COVID-19) basengozini yokukhahlu-nyezwa khudlwana bulwelobu.
I-COVID-19 iyingogwana esahlela amaphaphu nomzila wokuphefumula. Ngalokho-ke, abantu ababhemako banekghonakalo ebuyelelwe kabili ukuthi bangenwe bulwelobu  bebane namatshwayo  akhambeleleko kunabantu abangakhange khebabheme, kutjho uDorh. Catherine Egbe, onguSosayensi  no-Solwazi eZikweni lomKhandlu weSewula Afrika wezeRhubhululo ngokweLapha okuPhathelene noTjwala, iGwayi neenDakamizwa.UDorh. Egbe uthi ukubhema kwaziwa ngokuba ngunobangela wamalwele amanengi angelaphekiko begodu kuletha amatshwayo akhambeleleko we-COVID-19. Lokhu kufaka hlangana:
• ikankere • ubulwele behliziyo  nestrowugu • isifuba sommoya/i-Asma• ubuLwele beswigiri. “Nanyana ukubhema kungasikho okungabangela bunqopha bona umuntu obhemako abulawe yi-COVID-19, kodwana  kunomthelela omumbi nekghonakalo ekulu yokuba namalwele angenza umuntu abulawe yingogwana le,” ubeke watjho.Ngaphezulu kwalokho, ukubhema isegerede kuli-maza pheze zoke izitho zomzimba begodu kwehlisa ikghono lamasotja womzimba lokulwa namalwele. UDorh Egbe uthi ukubhema igwayi kukhiqiza amakhemikhali angaphezu kweenkulungwana ezilikhomba; kilamakhemikhali ama-250 aqinisekiswe ukuba netjhefu emzimbeni womuntu. Kilamakhemikhali ama-250, ama-69 wawo aziwa njengalawo abangela ikankere. Lokhu kwehlisa amalanga wokuphila wa-bantu ababhemako kunye newalabo abarholelwa ligwayi elibhenywa ngabanye, kuhlathulula uDorh. Egbe.Uthi labo abanobuLwele besiFuba (i-TB) baziingulani ezisengozini ekulu mayelana ne-COVID-19. “Bekube gadesi, kunobu-fakazi obuveza bonyana labo abanobulwele besifuba sommoya/i-Asma basengozini yokucaphazeleka lula ngitjho nokuhlongakala nabangathelelwa yiCOVID-19. Alikho irhubhululo esele likhutjhiwe elikhombisa ubungozi beengu-lani ze-TB kodwana iHlanga-no yezamaPhilo yePhasiloke (i-WHO) iyelelise ngokuthi abantu abane-TB bangaba nemiphumela emimbi epilwenabo nange bangangenwa yi-COVID-19.”Uthi isiqunto sokwalela ukuthengiswa kwesegerede ngaphasi kwesigaba sesine sokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo kunqotjhwe ngaso uku-phephisa amaphilo wa-bantu angahle aginywe  yi-COVID-19. Ukuthengiswa kwegwayiUMengameli u-Cyril  Ramaphosa gade amemezele ngaphambilini bonyana ngaphasi kwesiGaba sesiNe, ukuthengiswa kwegwayi kuzokuvunyelwa kodwana urhulumende watjhugu-lula isiquntweso ngemva kobana uMkhandlu oLuleka ngeNgogwana ye-Corona weliZweloke ukhulumisene nabosolwazi bezokwelapha nababambindima abavela emikhakheni ehlukahluke-neko.UDorh. Egbe uthi ngaphandle kwemithelela emimbi nenqophileko epilweni ya-bantu ebangelwa kubhema, isegerede iyabelanwa namkha iyabhenyiswana be-godu lokhu kubanga ibhebhedlho ekurhatjhekeni kwe-COVID-19.“Khumbulani bona abantu bakhonjelwe bona babale-kela ukuzithinta emlonyeni, epumulweni nemehlweni. Esikhathini esinengi umuntu nakabhemako haye angakghoni ukulandela isikopilo lehlanzeko ekhethekileko,” kutjho uDorh. Egbe.Njengombana ilizwe le-khethu linezinga eliphezulu labantu abaneNgogwana yeNtumbantonga i-HIV/AIDS), i-TB, ukusetjenziswa butjhwileni kweendakami-zwa nokusela khulu utjwala, hlangana nokhunye, uDorh. Egbe ukholwa bonyana urhumende uthethe isiqunto esifaneleko ngombandela lo.Uthi urhulumende usebenzisa ibuthelelomininingwana esele ligadangisiwe nakathatha amagadango wokuyelela nokuraga noku-vikela iSewula Afrika ekuqalaneni nezehlakalo esele sizibone emazweni afana ne-Italy.“Akusikho ukwalelwa kwasafuthi; kumele abantu bakuzwisise lokho,” ubeke bunjalo. Gadesi, iSewula Afrika inesibalo esincani seemphefumulisi begodu nakungenzeka isibalo salabo abatlhoga iimphefumulisi sikhule ngesikhathi sokulwa nombulalazwe lo, ilizwe lizozifu-mana lisemtarini begodu lingakghoni ukusiza labo abatlhoga khulu isizo.“Sineemphefumulisi  ezingaphezudlwana kweenkulungwana ezintathu. Khewudlumbane bonyana kungenzekani kilabo abaneminyaka engaphezu kwama-65 ababhemako, na-bangatlhoga iimpefumulisi. Sizokutlhoga iimphefu-mulisi ezingaphezu kweenkulungwana ezilitjhumi ukusiza isiqhemeso kwaphela. Kungenye yezinto urhulumende alinga ukuyibalekela. Sikholwa bonyana abantu bazokubona lokhu njengonobangela omuhle wokulisa ukubhema,” ubeke watjho.

Uthi Bewazi Bona?  Ungadosela um-Khandlu oLwisana nokuBhema weli-Zweloke ku:  011 720 3145 khona bazokusiza emzameni wokulisa ukubhema. IHlangano yeKankere yeSewula Afrika inehlelo eliraga ngobunzinzolwazi, elinikela isekelo nelwazi kababhemako abafuna ukulisa ukubhema ku: http://www.ekickbutt.org.za .

