Asibumbaneni Ekulweni Kwetfu ne-COVID-19

vukuzenzele unnamed

Umhlaba wonkhe ubanjwe nguleligciwane lesibhubhane seligciwane icorona  lelingafuni kudzamba, kubhebhetseka kwalo kwenteke masinyane. Sigomo salo sisengakatfolakali. Emhlabeni wonkhe, bantfu labangetulu kwetigidzi leti-3.4 kukhandzakale kutsi batselele-kile ngaleligciwane futsi labangetulu kwe-240  000 sebashonile. Leti tikhatsi tekuphelelwa litsemba sibili.
Ngesikhatsi kumenyetelwa inhleke-lele yavelonkhe yembuso emavikini lasitfupha lengcile, iNingizimu Afrika beyinebantfu labacinisekisiwe kutsi batseleleke ngaleligciwane i-corona  la-bange-61. Nanome kunelinani leliphasi nakucatsaniswa, umbono wetingcweti kanye naloko losekuhlangabetanwe nako kumave emhlaba kukhomba kutsi lokutseleleka kusatakwenyuka kakhulu. Ngasho kutsi kutawutsatfwa tinyatselo letiphutfumako naleticinile.Leto tinyatselo – letafaka ekhatsi luvale-lo lwavelonkhe lwelive kanye nekuvalwa kweminyele yetfu – kukhombise kutsi kube yimphumelelo ekwehliseni litubane lekubhebhetseka kwalesifo.Loku kwentekile ngobe linyenti le-bantu baseNingizimu Afrika litigcinile timiso teluvalelo lwavelonkhe lwelive, bakwenta kuchelelana ngekwenhlalo futsi batifaka netifoyo tebuso. Ngini-shayela lihlombe ngekwenta njalo kanye futsi nangalokunye kutinikela kwenu lenikwentile.Kulesigaba sekuchubeka kwalolubhu-bhane, lamanye emave asanekutseleleka ngalesifo lokunyenti kwengca tsine. Nje-nganyalo – lokutinsuku letinge-46 kusu-kela sabhala lirekhodi tehlakalo teligci-wane icorona leti-100 – sinetehlakalo leti-cinisekisiwe leti-6 783. Live laseTaliyane lelinebungako belinanibantfu lelilingana neletfu, linetehlakalo letingetulu kwe-140 000 kwase kutsi iMelika yona inete-hlakalo leticinisekisiwe letilinganiselwa kuleti-700 000 etinsukwini letinge-46.Kodvwa-ke loku akusho kutsi ingoti seyendlulile. Sisengakafinyeleli esico-ngweni sekutseleleka ngalesifo lapha eNingizimu Afrika. Tonkhe tindlela tetesayensi tikhombisa kutsi lizinga lalokutseleleka litawuchubeka lenyuke ngesivinini lesisetulu kuletinyanga le-timbalwa letitako.
Nanome kunjalo, lesivinini leligciwane lelibhebhetseka ngaso kanye nelinani lebantfu labasulelekako ekugcineni sitawulawulwa nguloko lesikwentako nyalo. Kungaleso sizatfu-ke kucekiswa kwemitsetfo yekuvimbela yaloluvalelo lwavelonkhe lwelive kufanele kutsi kube kancane kancane futsi ngekucaphela. Kungalesi sizatfu kutsi leminyenti imitse-tfosimiso kudzingeka kutsi ingasuswa futsi kungani kubaluleke kakhulu kutsi bantfu bayihloniphe. Ngiyati kutsi kulukhuni kangakanani loku futsi ngiyakuvisisa nekukhatsateka  kwebantfu bakitsi mayela na nekutsi lemitsetfosimiso ibatsikameta kangakanani futsi ibavimbela kangakanani emalungelo abo. Inhloso yetfu lengetulu kwako konkhe kuvikela imphilo.Kuchelelana ngekwetenhlalo kanye netekuhlanteka kusangiko lokubekwe embili kakhulu futsi ngito kuphela ti-ndlela tetfu tekutivikela kulomzabalazo. Ngiko lokusinika lwatiso ngemitse-tfosimiso leseyibekile yelizinga lesine ekuphendvuleni kwetfu. Kwenta kwe-tfu loko kususelwa ebufakazini baloko losekuke kwahlangabetanwa nako, u-lwati lwetesayensi kanye neletemnotfo kanye nekwenta tintfo ngendlela yemaveemhlaba lencono kakhulu.Kusehlulelo sanga-1995 seNkantolo Yemtsetfosisekelo lesenta kutsi sigwebo sentsambo singabi semtsetfweni, Lijaji Arthur Chaskalson wabhala watsi: “Emalungelo ekuphila newesitfunti abaluleke kakhulu kuwo onkhe emalu-ngelo eluntfu kanye nemtfombo wawo onkhe lamanye emalungelo lacondzene nemuntfu. Ngekutinikela kwetfu esiveni lesisekelwe kwatisa emalungelo eluntfu, sibophelekile kutsi siwatise lawo malu-ngelo lamabili ngetulu kwawo onkhe lamanye emalungelo.”Lemitsetfosimiso lesiyishayile isuselwa kuloko kutinikela ekuphileni nasesitfunti-ni, lokwenta kutsi kufaneleke – kuletimo letiyingoti kakhulu – kutsi kube nemitse-tfo yekuvimbela kulamanye emalungelo, njengekuhamba ngekukhululeka kanye nekuhlanganyela.Ngekwenta loku, iNingizimu Afrika akusho kutsi ayifanani nalamanye emave lamanengi.Kulinganiselwa kutsi linye kulokusi-hlanu yelinanibantfu lemhlaba livalelwe ngenca yalesifo nome liseluvalelweni lwavelonkhe, ngalelinani lenyuka ngekushesha ngenca yekutseleleka lo-kwenyukako. Loku kufaka ekhatsi emave lanelinanibantfu lelikhulu kwengca linanibantfu letfu, njengelive laseNdiya lelinebantfu latigidzigidzi leti-1.5.Emave lamanengi ashaye umtsetfo weliwashi lovimbela bantfu kutsi ba-hambahambe njengalona lokhona lapha eveni. Imitsetfo levimbela kuhamba iyasebenta emaveni lamanengi. Emaveni lafanana ne-UK kanye nenhlokodolobha yase-France, e-Paris, kutivocavoca kwe-bantfu kuncunyelwe ema-awa latsite futsi umuntfu ukwentela ebangeni lelitsite nelikhaya lakhe.Tinyatselo tekuvimba nekuvikela letifanana netetfu tikhona emaveni lama-nengi. Sibonelo, kutsengiswa kwetjwala ngesikhatsi saloluvalelo lwavelonkhe kunemikhawulo nome vele kuvaliwe etindzaweni letinengi futsi nabohu-lumende bendzawo, lokufaka ekhatsi tincenye teMexico , e-Hong Kong  kanye naseGreenland , kulenyanga lephelile leshaye umtsetfo loncabela kutsengiswa kwetjwala ngesikhatsi seluvalelo lwave-lonkhe ngenhloso yekunciphisa kutsele-leka kodvwa kanye futsi ‘nekuvimbela ludlame lolucondziswe kubomake kanye nakubantfwana.’Kube nekuphawula lokunyenti esiveni lokumayelana nesincumo sahulumende sekundlulisela kungavunyelwa ku-tsengiswa kwemikhicito yeligwayi ezi-ngeni lesine. Sincumo lesinjengalesi kumele vele kutsi sisuse kuphikisana, kodvwa akusingiko kuphakamisa kutsi kukhona Tindvuna nome Mengameli wenta futsi akhulume nome ngabe yini lakufunako macondzana naloludzaba.Mhla tinge-23 Mabasa, ngamemetela kutsi kutsengiswa kwasikilidi kuta -wuvunyelwa ngelizinga lesine. Loko kwasuselwa embonweni weMkhandlu Wavelonkhe Wekukhomuza Ngeligci-wane icorona  (i-NCCC), lobewucuke-tfwe kuluhlakamsebenti lwesikhashana lolwashicilelwa kutsi kubonisanwe.Ngemuva kwekubuka ngekucophelela kanye nekucocisana, i-NCCC yaphindza futsi yasibukisisa kabusha sincumo sayo mayelana neligwayi. Ngaleyo ndlela-ke lemitsetfosimiso yavunywa yiKha-bhinethi kwase kumemetela Ndvuna Nkosazana Dlamini-Zuma mhla tinge-29 Mabasa kwandluliselwa elizingeni lesine lokuncatjelwa kwekutsengiswa kweli-gwayi.Loku kwabasincumo lesatsatfwa ngeku-hlanganyela futsi titatimende letetfulwa esiveni ngitsi sobabili neNdvuna tentiwa egameni, futsi tatigunyatwe ngulenhla-nganyelo lengiyiholako.Lowo nalowo mtsetfosimiso lesiwubeka-ko suke ubukwe ngekucophelela. Kuloko kuphindze futsi kwaba nekubonisana netati tetekwelapha, tincenye letahluka-hlukene temmango kanye netimboni letahlukene. Siholwe tinhlangano ne-mibono yemave emhlaba kanye naloko lamanye emave lahlangabetane nako.Liciniso litsi lelesikwentako asimange sesikwente ngaphambilini. Kusese-kunyenti kakhulu lokungatiwa mayelana nesifundvo salolubhubhane lwaleligci-wane. Kuncono kutsi sente liphutsa sibe seluhlangotsini lwekucophelela kune-kutsi sitikhandze sesikhokha kakhulu esikhatsini lesitako ngenca yekutsatsa si-ncumo lesingakasihlolisisi ngalokujulile. Nanome kunemibono leyehlukanako mayelana netincumo lesititsetse – futsi kuletinye tikhatsi loku kwehlukanise imibono– hulumende wenta yonkhe imi-tamo kutsi ente tintfo ngendlela yekutsi kuchutjelwe embili emalungelo ekuphila kanye nesitfunti abo bonkhe bantfu.Kulalela bantfu bakitsi kanye nekukha-tsateka kwabo ngalesikhatsi kube ngu-letinye tetimphawu letigcamile tekwe-hlukanisa tekutsi sikhone njani tsine njengahulumende kulawula lolubhu-bhane. Siyachubeka ngekulalela kukha-tsateka kwebantfu bakitsi futsi sitimisele kulungisa kute sicatsanise kukhatsateka kwebantfu lokumayelana netinsayeya lababukene nato kanye nesidzingo se-kusindzisa timphilo tebantfu.Ngalesikhatsi lesimatima, emandla etfu lahlanganisiwe kufanele kutsi aco ndziswe ekucinisekiseni kutsi kuphila nemphilo kuyalondvolotwa, kuletfwa kwekudla, kwemanti, kunakekelwa nge-kwemphilo, kuvikeleka ngekwetenhlalo kanye nekwesekelwa ngekwetenhlalo akutsikameteki. Ngaphasi kwaletimo letingakavami, njengahulumende, lowo nalowo futsi njengesive ngaletinye tikhatsi siyawenta emaphutsa. Nangabe loko kwenteka, sitakulungisa. Kodvwa kufanele kutsi sichubeke, singaphelelwa yinhlitiyo futsi singakuyekeli lesikuncumile.Lesimo lesitikhandza sikuso sibita kutsi sibe nesibindzi futsi sibeketele. Sidzinga kutsi kube nekwetsembana nenhlitiyo lenhle emkhatsini wakho sakhamuti, kanye nahulumende wakho, kanye nase-mkhatsini walowo nalowo.