Asibumbane Ekulweni NeCOVID-19

vukuzenzele unnamed

Iphasi mazombe lingaphasi kwe-gandelelo elingarhobhiko loku sahlelwa mbulalazwe oyingogwana icorona , ukuratjheka kwayo esele kukhambe ngebelo eliphezulu. Umtjhoga wayo awukabukufumaneka. Ephasini mazombe, abantu abangaphezu kweengidi eziyi-3.4 baqinisekiswe bona ngabathelelekileko begodu abangaphe-zu kweenkulungwana ezima-240,000 bahlongakele ngenca yobulwelobu. Lezi ziinkhathi ezibudisi kwamambala.
Lokha nakumenyezelwa ubujamo behlekelele elizweni loke eemvekeni ezisithandathu ezadlulako, iSewula Afrika gade inezehlakalo ezima-61 ezi-qinisekisiweko  zokungenwa yingogwana icorona . Ije isibalwesi sasiphasi kangaka, izeluleko zabososayensi nokuqala indlela esele kwenzeke ngayo kamanye amazwe, kwabonakala bonyana ukurharjheka ko-bulwelobu kusazokubhebhedlha. Nga-tjho bonyana kuzokufanela kuthathwe amagadango arhabako nakatelela ukutjhu gululwa kwesikopilo yangamalanga.Amagadango layo – afaka hlangana ukuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo kwelizweloke nokuvalwa kwemikhawulo yelizwe lekhethu – abo-nakele asebenza khulu ekuriyadiseni ukurhatjheka kobulwele. Lokhu kuphumelele ngombana inengi lamaSewula Afrika lithobele imilayo yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo, ukuhlala nokujama maqalanga kwabantu nokufaka ama-maski wobuso. Nginethulela ingwani ngalokhu nokhunye ukuzinikela okune-ngi enikwenzileyo.Kilelizinga lokuraga kokwanda kombulalazwe, amanye amazwe abe nenani eliphezulu labantu abatheleleke ngobulwelobu kunelelizwe lekhethu. Njenganje – sekumalanga ama-46 solo kwabikwa isehlakalo se-100 sokuthele-leka ngengogwana icorona  – si-nezehlakalo eziqinisekisiweko eziziinku-lungwana ezisi-6 783. I-Italy, enesibalo sabantu esilingana neselizwe lekhethu, ibe nezehlakalo ezingaphezu kwee-140,000 kwathi i-Amerikha yona yaba nezehlakalo zokungenwa  yingongwana le eziqinisekisiweko ezilinganiselwa eenkulungwaneni ezimakhulu alikhomba (i-700 000) elangeni lama-46.Kodwana lokhu akutjho bonyana ingo-zi sele idlule. Asikabukufikelela pheze esitlhorini sokurhatjheka kobulwelobu ngeSewula Afrika. Yoke imifuziselo yesayensi itjengisa bonyana izinga lo-kuthelelana ngobulwelobu lizokuraga nokukhula ngebelo elirhabako eenya-ngeni ezimbalwa ezizako.Nanyana kunjalo, ibelo ingogwana le ezokurhatjheka ngalo nesibalo sabantu abazokugcina bathelelekile kuyame kilokho esikwenzako gadesi. Kungeba-ngelo ukugedliswa kwemithetholawulo yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo kufuze kwenziwe ngeengaba nangokuyelela. Kungebangeli imithe-tholawulo eminengi kufuze ihlale isebenza begodu kuqakatheke khulu bonyana aba-ntu bayithobele. Ngiyazi bonyana kubudisi kangangani lokhu ezakhamuzini zelizwe lekhethu begodu ngiyawuzwisisa umna ko wokobana imithetholawulo le ibeka imibandela ephazamisa amalungelwabo. Kodwana koke lokhu kwenziwa ngoba kufanele. Umnqopho wethu omkhulu kuhlenga amaphilo.
Ukuba maqalanga kwabantu nokulandela ukuziphatha okufaneleko kezamaphilo  kusese ziindlela eziqakathekileko esimele sizilandele zokuzivikela ezi-phuma phambili ekujamelaneni nepi le. Lokhu kungikho okukhambisana nemithetholawulo esiyethulileko yesi-Gaba sesiNe sokujamelana nobulwelobu. Ukutjheja kwethu kususelwe ebufakazini berhubhululo, imininingwana yesayensi neyezomnotho godu nekambiso yama-zwe ngamazwe. Kusahlulelo seKhotho yomThethosise-kelo somnyaka we-1995 esaqunta bona isigwebo sentambo sipheliswe besitha-thwe njengokwephulwa komthetho, iJaji eliKhulu u-Arthur Chaskalson wat-lola wathi: “Amalungelo wokuphila ne-sithunzi aqakatheke khulu kunawo woke amalungelo wabantu begodu amthombo wawo woke amalungelo womuntu ngamunye. Ngokuzibophelela kwethu emphakathini osekelwe ekuhlonipheni amalungelo wabantu silindeleke bona sithabele amalungelo amabili la ngaphe-zu kwawo woke amanye.”Imithetholawulo le esiyimemezeleko isekelwe kilesosibopho sepilo nesithunzi, okuvumelana – ebujameni obudlu lele khulu – iinqinteliso zesikhatjhana kamanye amalungelo, njengelungelo lokukhamba nokuhlanganyela.Ngokwenza lokhu, iSewula Afrika ayikahluki kamanye amazwe amanengi.
Isibalo sabantu ephasini esilinganiselwa emuntwini munye kabahlanu singaphasi kokuvalelwa nofana ukuqinteliswa kwe-minye imisebenzi namakhambo kweli-zweloke, ngesibalwesi esikhula msinyana samagadango wokujamelana nokurhatjhe-ka kwengogwana okukhulako. Lokhu ku-faka hlangana amazwe anesibalo sabantu esiphezulu khulu kunesethu, njenge-India enesibalo sabantu abayibhiliyoni yinye nesiquntu (i-1.5 billion).
Amazwe amanengana amemezele isikhathi sokubuya emakhaya njengaleso esele sisebenza ekhethwapha. Imiba-ndela yamakhambo sele isetjenziswa na-kamanye amazwe anjenge-United King-dom ne-Paris eyihlokodorobha ye-France, ukuzithabulula umzimba komphakathi kubekelwa ama-awara athileko begodu nebanga elithileko ukusuka ekhaya lo-muntu ozibandulako.Amagadango wokukhandela ubulwele afana newelizwe lekhethu ayasetje-nziswa emazweni athileko. Isibonelo, ukuthengiswa kotjwala ngesikhathi soku-qinteliswa kweminye imisebenzi nama khambo kuphungulwe nofana kuvaliwe eendaweni ezithile ngokwemithetho yaborhulumende bemakhaya, lokhu kwenzeka emazweni anjenge-Mexico, i-Hong Kong ne-Greenland, lezo ngen-yanga ephelileko zimemezele ukwale-lwa ukuthengiswa kotjwala ngesikhathi sokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo ngomnqopho woku-nciphisa ukuthelelana ngobulwele ngahlanye ‘nokukhandela izehlakalo zenturhu eqothele abomma nabantwana.’Kube khona ukuvezwa kwamazizo okukhulu emphakathini ngesiqunto sakarhulumende sokungezelela isikhathi sokwalela ukuthengiswa kwegwayi esiGabeni sesiNe. Isiqunto esifana nalesi kungenzeka silethe indabapikiswano, kodwana akusikuhle ukudlumbana bona kunaboNgqongqotjhe nofana uMengameli abenza nabakhuluma umathanda kilendaba.
Mhlana ama-23 kuSihlabantangana, ngamemezela bonyana kuzokuvunye-lwa ukuthengiswa kwegwayi esiGabeni sesiNe sokuQintentiswa Kweminye imi-Sebenzi namaKhambo. Lokhu bekususe-lwa embonweni womKhandlu oLawula iNgogwana yeCorona  weliZweloke (i-NCCC), ebegade kumumethwe mtlamo olitlhatlha ebegade usazokufaka amazizo womphakathi ngaphambi kokuphasiswa.Ngemva kokucabangisisa nokukhu-lumisana, i-NCCC ibuyekeze umbono wayo ngegwayi. Ngebangelo, imithe-tholawulo ephasiswe yiKhabinethi be-godu yamenyezelwa nguNgqongqotjhe uNkosazana Dlamini-Zuma mhlana ama-29 kuSihlabantangana lapha kwavela khona bona seluliwe isikhathi sokwale-lwa kwegwayi.Lesi kwaba siqunto esihlanganyelweko begodu neentatimende ezakhutjhelwa emphakathini ngimi noNgqongqotjhe zenziwa egameni lomkhandlu, zagu-nyanzwa ngokuhlanganyela ngaphasi koburholi bami.Yoke imithetholawulo esiyimemezeleko itjhejisisiwe. Kube khona nokukhulumi-sana nabosolwazi bezamaphilo, imikhakha namabubulo ahlukahlukeneko.
Sihlahlwe ziinhlangano zeentjhabatjhaba nalokho esele kwenzeke kamanye amazwe.Iqiniso kukobana silinga amanzi nge-dondolo ebujamenobu. Kusese kunengi khulu okumayelana nengogwana le esingakwaziko. Kungcono ukuba nge-hlangothini eliphephileko kunokujamela-na nomphumela omumbi oyihlekelele yesikhathi esizako ngenca yeenqunto ezingakafaneli esazithathako. Nanyana kunemibono engafaniko ngezinye iinqunto esizithetheko – godu kezinye iinkhathi lokhu kubangele uku-hlukana ngemibono – urhulumende use-benza ngamandla ngendlela yokwenza ngcono amalungelo wepilo nesithunzi sabantu boke.Ukulalela abantu bekhethu neminako yabo ngesikhathesi kube ngelinye lamatshwayo aveleleko kobana thina njengorhulumende sikghone bunjani ukulawula umbulalazwe lo. Siyaraga nokulalela iminako yabantu bekhethu begodu sizimisele ukuhlalisa kuhle iindawana ezilungisa iintjhijilo abaqalene nazo ngesidingo sokuhlenga amaphilo.Esikhathini lesi esibudisi, ihlanganyela yamandla wethu kufuze itjheje ekuqinisekiseni kobana amaphilo nepilo kuyahle ngwa, bonyana ukulethwa kokudla, amanzi, isizo lezamaphilo, iidingo zo-mphakathi zezehlalakuhle neembonelelo zezehlalakuhle akuphazanyiswa. Ngaphasi kobujamobu obungakajaye-leki, njengorhulumende, njengabantu na-njengomphakathi kuzokwenzeka nge-zinye iinkhathi senze iimphoso. Lokha lokhu nakwenzekako, sizozilungisa.
Kodwana kufuze siragele phambili, singa-lahlekelwa sibindi nokuzimisela kwethu.
Ubujamo esizifumana siqalene nabo bufuna isibindi nokubekezela. Bufunaumnqopho omuhle nokuthembana hlangana kwenu, nizizakhamuzi norhu-lumende wenu nahlangana kwenu.