Sisoke Singalwisana Nomthelela weCOVID-19

vukuzenzele unnamed

Iphasi liqoqomele ngobu-jamo oburhabako bezamaphilo womphakathi obusezingeni elingakhange khelibonwe eminyakeni enga-phezu kelikhulu.Ukurhatjheka kwe-corona-virus, okubangela ubulwele obaziwa nge-COVID-19, kusa-balele msinyana ngokuthusako begodu barhatjheka nephaseli bekwafika esigabeni sokuthi bubizwe ngombulalazwe  wephasiloke.Abunamikhawulo yamazwe, bungena abatjha nabadala, begodu banda ngokufanako emazweni athuthukileko nala-wo asathuthukako.Njengombana amahlelo wo-kuhlola nokuphengula sele athuthuselwe kelinye izinga nje, imbalo yabatshwayeleki-leko ngeSewula Afrika kulindelwe bona ikhuphuke.Ngimemezele mhlaphanje bona ilizwe lekhethu lisebuja-meni behlekelele obutlhoga amagadango arhabako, eku-ligadango elikhambisana no-kurhagala kwengozi ebantwini bekhethu, emphakathini wekhethu nemnothweni welizwe.Lokhu kuzosisiza ekutheni sibe neqhinga elihlanganyelweko lokulawula ihlekelele le nokuhloma amahlelo wokuja-melana nobujamobu ngendlela yamsinyana. Umulwana lo uzokuphaza-misa khulu, begodu amaqa-loqangi wethu kuvikela amaphilo nehlalakuhle yawo woke amaSewula Afrika.Kufuze godu siqalane noku-fadalala komnotho okunga-kalindeleki. Kufuze silindele ukwehla kwezinga epahleni ethunyelwa emazweni angaphandle kwemikhawulo, ukwehla embalweni yabava-katjhi nomthelela omkhulu kezokukhiqiza, ukusebenza kwamabhizinisi, ukuvulwa nokongiwa kwemisebenzi.IKhabinethi isebujameni bo-kuqedelela ihlelo elipheleleko lokungenelela ngomnqopho wokukhandela umthelela olindelweko we-COVID-19 emnothweni wethu. Lokhu kwenziwa ngokuthintana nebamabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi namanye amaziko athintekako.Ngu-Louis Pasteur owathi itjhudu litjharhathela labo abanomkhumbulo olungele ubujamo.ISewula Afrika ibulungele ubujamobu, godu sekusikhatj-hana izilungiselele.Kusukela nakubikwa ngo-kuwa namkha kokwehla komulwana lo, sithethe amagadango wokuhlola nokube-kela ngeqadi esele batshwayelekile.Ukusikimela kwethu ubuja-mobu belizweloke kudoswa phambili yiKomitihlanganye-la yaboNgqongqotjhe (i-IMC) uSihlalo wayo oyirhola ngekg-hono nguNgqongqotjhe weza-maPhilo, uDorh. Zweli Mkhize.Indlela i-IMC neenqhema ezikhethiweko zibusikimele ngayo ubujamo balihlekelele ibe sibonelo esihle begodu yavuselela nethemba, khulukhulu ekwehliseni amaphaphu emphakathini.Ngizokuba ngusihlalo  womKhandlu wokuKhutjhwa kwemiYalo weliZweloke ngomnqopho wokulungelela-nisa yoke imikhakha esikimele ubujamo behlekelele eyehlele ilizwe lekhethu.ISewula Afrika inomlando omuhle ekulawuleni ubujamo oburhabako bezamaphilo.Sinelwazi, amano nelemuko. Abososayensi nabodorhodere abakhethekileko  bokulawulwa kwamalwele esinabo ngaba-sezingeni lephasi.Sethule amagadango na-mahlelo ambalwa wokujame-lana nobujamobu oburhabako, begodu sizokufaka neemali zo-kuwasekela bona asungulwe.Afaka hlangana, ukujanyiswa kokungena kweemvaka-tjhi ezibuya emazweni asele asengozini yomulwana we-co-rona; ukuhlolelwa ubulwele okukatelelekileko, ukuzivalela ngokwakho nokuvalelwaku-latjhwa namkha ukubekelwa ngahlanye kwamaSewula Afrika abuya emazweni la; nokuqinisa amagadango nemi-bandela yokungena ngelizweni efaka hlangana ukuhlolelwa ubulwelobu emadoyelweni ne-bungenweni belizwe leSewula Afrika.Ukuhlalela kude nabanye namkha ukubalekela uku-tjhidelana khulu kwabantu kuqakathekile emizameni yokukhandela ukurhatjheka kwe-COVID-19.Imihlangano ezokukhanjelwa babantu abangaphezu kwekhulu ivalwe ngokomthetho neminyanya yokugidinga ama-langa akhethekileko welizwe iyatshwiliswa. Ukuvakatjhela amasentha wokuhlunyeleliswa kwesimilo akusavunyelwa bekube ngemva kwamalanga ama-30 ukuthoma gadesi. Ukukhambela emazweni wangaphetjheya okunga-kaqakatheki kweemphathi-mandla zombuso akukavunyelwa begodu namavakatjho wangelizweni akakhuthazwa. Ubungeno belizwe obuma-35 beenthuthi zendleleni bange-lizweni namazibuko amabili azokuvalwa. Iinkolo nazo ziyavalwa ukusukela mhlana ali-18 kuNtaka ukufikela ngemva kwepelaveke yephasika. Sizo-kumemezela msinyana amagadango athethweko mayelana namayunivesithi namakholiji.Ngenyanga ezako kuzokuba yiPhasika, isikhathi esicwengileko sabantu beenkolo ezihlukahlukeneko nesikhathi lapho imihlangano yeenkerege yembalo ephezulu izokubanjwa khona. Imiphakathi ye-zekolo kufuze ithathe iinqunto mayelana nalokhu ukwenzela ivikeleko lezamaphilo wamarhamende wazo nelizweloke.Amagadango wezehlanzeko newezamaphilo kufuze aqiniswe kiwo woke amaziko.Zoke izakhamuzi kufuze ziqalelele ukuphepha kwazo ngokuhlonipha amagadango afana nokuhlamba izandla ngesibha ngaso soke isikhathi nofana basebenzise isihlanzeki-si nokuvala iimpumulo nofana umlomo ngethitjhu nofana ngendololwana egobekileko nabakhohlelako nalokha na-bathimulako.Njengengcenye yomzamo wethu welizweloke umNyango wezamaPhilo uzokuraga nejima eliqinileko lokuyeleli-sa ngeendlela zokukhandela ubulwelobu, zokutshwayelana nokuthelelana nokubusabala-lisa. Ngikhuthaza woke ama-Sewula Afrika bona azihlomise ngokufunda imitlolo ekhuluma ngokuzivikela ku-Coronavirus.Amagadango la ayafana nalawo abekwe ngamanye amazwe, godu kuqakathekile kobana sizwisise soke kobana akusiwo wokujezisa kodwana ngewokuqinisekisa ukuphepha komphakathi.Enye yeengozi ezikulu nga-lesisikhathi kukutlhoga ilwa-zi nokurhatjha izwangobatjho engasilo iqiniso. Kufuze silise ukurhatjha ilwazi elingasilo neendaba ezingakaqinisekiswa, khulukhulu eenkundleni zokuthintana. Lokhu kungarhaga-lisa ubujamo esele buqokeme ngelizweni kulimaze nemiza-mo yelizweloke.Singakhethululi abantu bamanye amazwe  besiphe-lelane ihliziyo lokha omunye nakanombono ophikisanako ovezwa ngamanye ama-zwe kuzakhamuzi ezivela lapho kuwe khona umul-wana we-corona kokuthoma  neendaweni ezisekabeni yeYurophu. Lo mumulwana ongena abantu bazo zoke iintjhaba.Asehlisele izwelo lethu ki-labo abatshwayelekileko na-kilabo ababuyele ngelizweni lekhethu babuya emazweni anobungozi bobulwelobu.Asisize labo abatlhogako na-banganabuyo, kunokubanina. Sizokuhlala sibambelele efundisweni yokubekezelelana nehlonipho ekumatshwayo asihlathululako njengabantu.Egameni labantu boke beSe-wula Afrika ngithokoza isi-qhema esibuyise izakhamuzi zekhethu ukusuka e-Wuhan, e-China, kunye noburholi na-bantu be-Limpopo abasizako ngehlelo lokufukanyiswaku-latjhwa.Lesi kusikhathi esibudisi.Kanti kungeenkhathi ezibu-disi lezi lapho amandlethu avela khona.Sizokuthatha amagadango aqinileko, ngokuzimisela  nangomnqopho. Sizoku-sebenza ngokubambisana, ngombana ipumelelo yemizamo yethu iyame kiwo woke amaSewula Afrika. Isikhathi se-Thuma Mina sifikile kithi, mhlamunye ukudlula ngaphambilini. Lokhu nakho kuzakudlula.Sizokuphumelela.SimaSewula Afrika.