Abantu Abatjha Balingomuso Lelizwe Lekhethu

vukuzenzele unnamed

Ukucocisana nabantu abatjha kuhlala ku ngitjhiya ngivuse lelekile. Kuyathabisa uku zwisisa imizabalazo yabo nokunqoba kwabo kunye nenembombono yabo malu ngana nokuthi kungenziwani ukwenza ilizwe lekhethu libe ngcono.Yinto engeze yaphikiswa ukuthi ukuba khona kwelutjha kuqakatheke khulu emmoyeni nangesakheko sobunjalo besi tjhaba sekhethu.Nanyana kunekolelo  ekhuthako ethi abantu abatjha bazibona balungile ngakho koke abangikho, abanandaba neendaba zepolitiki namkha into abayaziko kukuzibekelela nje kwaphela, irhubhululo lalapha ekhethu nelemazweni ngamazwe soke isikhathi lifakazela ukuthi abantu abatjha ephasini zombelele bahlala banommoya nethemba
 elihle ngamathubabo  wepumelelo.Ngokutjho kwehlolombono yakwa-Ipsos ebizwa ngokuthi yi-Pulse of the People emenyezelwe ngenyanga kaNobayeni,  ama-61% wamaSewula Afrika weminyaka yobudala ehlangana kwe-15 ne-17 ahlalele ethembeni ngo mnyaka wee-2020.

  Anginakuzaza ngokuthi lo mbono wabantu abatjha abanengi, khulu khulu isizukulwani esibelethwe ekupheleni komnyakakulungwana esikiwo lo abakhona bangena esigabeni sabantu abakhulu njenganje, laba ilutjha elibabiza ngokuthi ma-2000.Godu bamadodana nabe ntazana ababelethwe ngemva kokufika kombuso wentando yenengi. Nanyana banga khange bacatjhazelwe bu nqopha lilunya lomBuso we Bandlululo (i-apartheid) nje, kodwana solo baphila nomsalela webandlululo lokutjhiyana ngendima, lokuhlukaniselwa iindawo zokuhlala ngendlela engakalungi kunye newobuchaka. Abantu abatjhaba bayazithemba, baneqiniso ngezinto abazenzako, baphuphuma itjisakalo yepumelelo. Bayawazi amalungelwabo begodu abesabi ukugandelela isidingo sokobana kufanele banikelwe wona.
 Ilutjha lekhethu lijamele amajadu, ithemba, ithabo, amandla wokwenza, ingomuso nekululeko.
Basizukulwani esinelwazi elingeneleleko lokusetjenziswa kwecwephetjhe nethekhnoloji yesimodeni begodu banelukuluku lokungena emabizelweni ayengekho nokuba khona ngeenkhathi zababelethi babo. Ngaphambi kwelanga lokwe thula iKulumo yobuJamo beli Zwe (i-SoNA), ngaba nethuba elikhethekileko lokucocisana nesiqhenyana sabantu abatjha abamajadu ekulumiswaneni evange iinzukulwani ngeenga ba ezitjhiyanako eyayibizwe yi-Ejensi yezokuThuthukiswa kweLutjha yeliZweloke – (i-NYDA).
Sicocisene ngeendaba eziqakatheke khulu ebantwini abatjha sabe sahlola neendlela esingathomanisa ngazo imibono nezenzo zethu.Vele-ke, imikhulumiswano yethu beyande khulu ngokutholakala kwemisebenzi namathuba wemisebenzi. Ebantwini abatjha abayi-1.2 yeengidi abasathoma uku sebenza qobe mnyaka, pheze babili kabathathu babo bagcina bangasebenzi, bangafundi nokufunda.Abebakhulumisana ekulumiswaneni le bathokozela ukuthi indaba yomsebenzi ebantwini abatjha itjhejwa ezingeni eliphezulu likarhulumende. Kodwana seyindaba ejayelekileko nakilelihlandla: bakulungele bebanekghono lokufaka isandla emnothweni ngeendlela ezihlukahlukileko, ekubalwa hlangana nazo nokuba bosomabhizinisi, kodwana uburhiyarhiya bemibandela yekambiso kunye nokutlhogeka kweemali zokusekela kuya baliya ukwenza lokho esele balungele ukukwenza.

  Njengoba u-Bright Hlongwa ne we-Youth in Business South Africa akhe atjho kimi, kufuze kwandiswe imali ekusekelwa ngayo abosomabhizinisi aba tjha. Bangathanda ukubona imihlobohlobo yeenjamiso zeemali, iinhlangano zeemali eziqalelela ituthuko, abasisi abanomusa, amafemu wangeqadi wokulinganiseka komsebenzi kunye nama bhanka akweledisako nasiza abosomabhizinisi abatjha.
Ukuthi ilizwe lekhethu liphumelele kufuze senze koke esikghona ukukwenza ukuqinisekisa ukuthi abantu aba tjha bakghona ukungena emno thweni wekhethu ngendlela ebonakalako, nanyana bangena ngendlela ehlelekileko nanyana bangena ngokuzisebenza. Kube yinto eqakathekileko-ke ukuthi ngisebenzise ikundla le ukusikimisa iHlelo le-Ofisi kaMengameli lokuSiza iLutjha ngomSebenzi, ekuyinembo mbono nehlelo eliqakathekileko lelizwe elibeka amaqalontanzi wokurarulula umraro woku tlhogeka komsebenzi ebantwini abatjha. Lapha-ke kubalwa ithungelelwano lendlela yezokuphatha elizweni loke elithomanisa abantu abafuna umsebenzi namathuba womsebenzi obafaneleko. Lokhu-ke kuzakwe nza abantu abatjha bakghone ukuthola amathuba njengoba phela abanye babo banganawo nje amathungelelwano enza kube lula ukuthola amathuba. Kwanje sekuzavulwa amathuba wokuthola iimfundo ezikhethekileko ezithatha isikhatjhana esifitjhani zifundisa amakghonofundwa afunwa baqatjhi. Lokhu-ke kunqophe ukulungisa imiraro yokungathomani hlangana kwamahlelo wanje wezefundo, wokufundela umsebenzi newokuthuthukisa kunye neendingo zomnotho. Siyawuthokozela umsebenzi esele vele usenzeka kilekoro, njengalelihlelo lanje elenziwa ngomNyango wezokuLima, zokwaBiwa ngoButjha kweNarha nezokuThuthukiswa kweeNdawo nomNyango wezomBusoHlanganyela  nezeNdabuko lokuthwasisa ikulungwana yabantu abatjha eFreyistata kezokulima nakamanye amakghonofundwa.

Abantu abatjha abanengi bafuna ukuzivulela amabhizinisi. Batlhoge amakghonofundwa wecwephetjhe angabenza bakghone ukuzivulela amabhizinisi wabo. Leligadango lizakusekela ukuhluma kwa-bosomabhizinisi abasese batjha. Ukuba ngusomabhizinisi no kho akusipengu erarulula koke, kodwana nginesiqiniseko sokuthi kungenye yeendlela ezihle nesele zifakazelekile ukuthi ziyakghona ukubeka umuntu ezingeni lokwaziwa ukuthi ungubani, nokuthi unqophe phi, nokuthi ungewakuphi, zibe zakhe nethemba lengomuso lelutjha.
 IHlelo le-Ofisi kaMengameli lokuSiza iLutjha ngomSebenzi livulela abantu abatjha amathuba wokusiza nokufaka isandla emizameni yokuthuthukisa iindawo zangemakhabo. Leligadango-ke lenzelelwe ukwenza itjhuguluko lizwakalise negalelo lalo ezingeni eliphakemeko, hayi njengamahlelo amikghe dlha abe negalelo elingakhange lizwakale kangako.  Ku-SoNA ngibuye ngamemezela nokuthi sizakubekela ngeqadi isamba semali esiliphesende linye lesabelo seemali ezakusetjenziselwa ukusiza ngamathuba wokuvulela aba ntu abatjha umsebenzi. Amba dlwana amahlelo namaphro jekthi akhiwako njenganje ukulungisa lomraro welizwe.
 Ilutjha lelizwe lekhethu kuyazikhanyela ukuthi libona lokhu njengelizwe lamathuba neenthembiso, ngitjho nanyana bahlangabezana neenqabo nje. Evekeni ephelako le ngikhulumisene nelutjha elimaSewula Afrika elingenze ngakhambela phezulu nangibona ukuthi sibuya kude kangangani nokuthi sesiphumelele kangangani. Kunabadlali abatjha abanje ngomdlali wegalufu u-Sim ‘Tiger’ Tshabalala obutha abo nongorwana begalufu bama zwe ngamazwe aseseneminya ka ebunane nje kwaphela. Unge wekhomba ephasini loke esi gabeni seminyaka yakhe kanti selathumbe iphaliswano legalufu i-US Kids Golf Tournament lapho selathumbe khona kwabe kwaba kabili. Ngiphakanyelwe lithabo lokhuya uSinoyolo Qumba obuya e-Orange Farm nakangitlolela incwadi angilayela ukuthi yini ekufuze ku -mumathwe yi-SoNA nonyaka. Ube wahlanganyela nesiqhema sethu esitlola iinkulumo zikaMengameli lokhuya nayisatlanywako i-SoNA  basizana ngokuyitlama. Kunabatjhotjhozeli abane tjisakalo abanjengo-Ayakha Melithafa ovela e-Eerste Rivi er, eseTjingalanga Kapa, oye emhlanganweni wanonyaka we-World Economic Forum e-Davos ayokukhombela abarholi bephasi ukuthi bajame baqine ukuthi kwenzeke ubulungiswa ngokutjhuguluka kobujamo bezulu ephasini. Ngibambe wangenzasi lokhuya nangihlangana no-Michelle Nkamankeng, oneminyaka eli-11 ubudala, omtloli we-Afrika omncani kibo boke kodwana ubalwa hlangana netjhumi labatloli abaphambili ephasini loke. Lo mtloli osele atlole iincwadi ezilikhomba asesemncani kangako, begodu watlola incwadakhe yokuthoma aneminyaka emithandathu kwaphela. UPhrofesa Jonathan Jansen umhlathulula uthi: “Uya zithemba, uligagu lekulumo, unengqondo ekhaliphileko, unomdlandla netjisakalo.  Ngibo kanye lababantu aba tjha abamagugu wamambala wengomuso lelizwe lekhethu nabasikhumbuza ukuthi ikululeko yethu yathunjwa ngokuzidela amathambo neengazi kwabantu abatjha ababencamele ukuthi baphile ekululekweni, hayi bona bo dwa, kodwana nababelamako nabo baphile kileyo kululeko. Singurhulumende kufuze siragele phambili sisebenzisane nebamabhizinisi, nebamayuniyoni kunye neenhlangano zomphakathi ukuqinisekisa ukuthi umraro wokutlhogeka komsebenzi awuthuweleli ngokwengama ilutjha lethu, wephule uMoyabo ube ubenze baphelelwe lithemba loke. Nginesiqiniseko sokuthi amahlelo esiwethule ku-SoNA azakujamela ikhasi elitjha lokuthuthukisa ilutjha.  Njengoba u-Frantz Fanon akhe atjho, esinye nesinye isizukulwani kufuze sizivu mbululele umnqopho waso. Lesi sizukulwani sizivu mbululele waso umnqopho. Sekukithi-ke ukuthi sisisekele ukuthi sikghone ukuphumelelisa umnqophaso. Kuliqiniso esele lifakazelwe mlando ukuthi ukubhalelwa kwesitjhaba ukusekela nokuhlenga kunye nokuphakamisa amakghono welutjha laso kukufiphaza ingomuso lelizwelo.
