Imininingwane lephelele lemayelana ne-ADHD ne-ADD

Silusapho Nyanda

KUNELUSITO LOLUKHONA lwebantfwana labanekuphatamiseka lokukugula kwekweswela kunakwa kanye nekuba nemdlandla ngalokwendlulele.
Uma umntfwana lophetfwe sifo sekuphatamiseka  lokukugula kwekuba nemdlandla lowendlulele (i-ADHD) noma kupha tamiseka kwekweswela kunakwa (i-ADD) angala shwa, lesimo singaba ne mtselela lomubi wesikhatsi lesidze emphilweni yakhe.
Loku kushiwo nguDkt Khatija Jhazbhay, lophetse Iyunithi yeTengcondvo yeBantfwana neBantfwana Lasebatfombile eTownhill Hospital ePieterma ritzburg, KwaZulu-Natal. Lomake uchaze watsi njenge-bantfu labadzala, labantfwana laba bangahle babe sengotini lenkhulu yekungenwa nguletinye tifo tengcondvo, letifana nekukhatsateka/phaphuleka nekudzangala, kantsi futsi ba ngahle basebentise kabi tintfo letitidzakamiva.I-ADHD ne-ADD itsintsa inchubekalembili emsebentini wesikolo kubantfwana futsi kutiphatsa kwabo kungacasula labanye. Bantfwana bangahle futsi bangatsandvwa, babe se nkingeni kantsi futsi bangahle babe sengotini.“Timo temntfwana ngamunye tehlukile futsi tiyatfutfuka, ngako-ke kumcoka kutsi kwentiwe luhlolo lolugcwele kute kutsi kutfolakale letinye tintfo letingahle tibe nemtselela ekutfutfukeni kwabo, kanye nekutfutfukiswa kwetindzawo labanemandla kuto kute tibasite kutsi bafinyelele ezingeni lelisetulu lemakhono abo,” kwasho Dkt Jhazbhay. Uchaze watsi i-ADHD ne-ADD kuphatamiseka kwengcondvo lokunemtselela ekutfutfukiseni emakhono etemfundvo lokwenta kutsi kube matima kukhona kutiphatsa,  njengekunganaki. Loku kubonakala nge:
• kungabi nendzaba nekwenta emaphutsa • kungacedzi imisebenti• kulahlekelwa tintfo• kuphatamiseka kalula neku khohlwaTibonelo tekubanemdlandla kakhulu noma kuvele nje  utsatseke wente tintfo nga phandle kwekucabangisisa tifaka ekhatsi:
• kungahlaliseki/kuhlala  ukhwishikhwisha• kushayashaya ngetandla noma ngetinyawo phasi• kungahlaliseki/kuntilantjila• kuvele nje amemete asho timphendvulo aphindze asukume uma kulindzeleke kutsi uhlale.“Timphawu letibakhona etindzaweni letimbili noma leti ntsatfu – ekhaya, esikolweni, kubangani noma etihlotjeni noma uma kwentiwa leminye imisebenti – futsi tiphatamisa imisebenti yetenhlalo, yetemisebenti noma yetesikolo.  Timphawu letinkhulu tibonaka la ngembi kweminyaka le-12 futsi kufuneka tibe khona loku ngenani tinyanga letisitfupha.Bothishela bayakhona kubona bumatima bekutiphatsa kantsi bangatfumela umntfwana ayohlolwa. Kunetindlela letehlukene tekulashwa letingabukwa.
