Kwakha Sive Lesinakekela Bantfwana

vukuzenzele unnamed

Kunesaga lesivamile kumasiko lamanengi ase-Afrika lesitsi kungumsebenti wesigodzi sonkhe kukhulisa umntfwana. Lomcondvo lona – wekutsi wonkhe ummango unemsebenti wekukhulisa, kunakekela nekuvikela umntfwana ngamunye – ufika emcondvweni wami uma ngicabanga ngelusizi nangekufa lokucasulanako kwa-Enock Mpianzi lonemimnyaka le-13 enkanjini yesikolo lesandza kubanjwa.
 Lokudzabukisako kutsi, Enock akusuye kuphela umntfwana lolahlekelwe yimphilo yakhe ngetizatfu lebetingavikelwa ngalokuphelele, kuphela nje uma ngabe bantfu labadzala bebente umsebenti wabo wekunakekela. Lomunye umuntfu angacabanga ngalomunye loneminyaka le-13, Keamohetswe Shaun Seboko, losandza kushonela echibini lekubhukusha lasesikolweni semabanga laphansi iMagalie sburg, nalabantfwana lababili labashonele eLekgolo Primary School eLimpopo ngesikhatsi iloli ishayisa lubondza lwabese luwela etukwabo. Lomunye umuntfu futsi angacabanga ngalabanye bantfwana labanengi, labanjengaNathilia Pienaar, loneminyaka le-6, labashona uma kudubulana emacembu emagenge aseCape Flats. Sikhumbula futsi lusizi lwekushona kwaboMichael Komape naLumka Mthethwa, bobabili bashona ngekugcumukela emthoyi wemgodzi. Tonkhe letimphilo tebantfu labasha, netimphilo talabanye labanengi, bekungadzingeki kutsi tilahleke. Tonkhe leti nhlekelele betingavikelwa uma ngabe bekutsetfwe tinyatselo tekuvikela labantfwana kutimo letinebungoti. Kimi kubukekasengatsi, singummango, siyehluleka kunakekela bantfwana betfu. Bantfwana labanengi kakhulu batitfola basetimeni letiyingoti, kungaba sihlenge semapula ngo/setingondvo lesakhi we ngetandla lesisemfuleni noma kubashiya babodvwa  emkhukhwini nesibane saphala fini. Uma bosonkontileka bashi ya imigodzi ingakavikeleki noma kunganakekeli sakhiwonchanti esikolweni noma kugcwalisa ngalokwendlulele tigitjelwa letiya esikolweni, timphilo  tebantfwana tibekwa engotini.Kodvwa kukhona lokwe ntwako lokungetulu kweku nganakekeli kanye nekunganaki. Bantfwana labanengi bahlanga betana nalabo lababahlukume ta ngekwemacansi, emagenge etigebengu nalabo labatsengisa tidzakwamiva ngenca yekutsi bahlaseleka kalula. Singu mmango, kufuneka sikhulise buhlakani nekukhutsala kwetfu kuvikela bantfwana betfu kuloku nakuletinye tintfo letiyingoti. Singummango, kufanele sibe nelisiko lekuba nesibopho. Kufuneka kutsi sibe nesibopho kitsi ngekwetfu, kubantfwana betfu nakulabanye. Njengoba kufuneka sicinisekise kutsi bantfwana bayakhona kukhula kusimondzawo lesiphephile, lesinakekelako nalesivuselelanako, ngako-ke kufuneka sitive sinemsebenti wekuvikela nekunakekela bonkhe labo lesibatiko nalesitsantsana nabo. Kufuneka siwuve lomsebenti wekunakekela emigwacweni. Nanoma sikwemukela lokwehla kwelizinga letingoti temgwaco ngalesikhatsi semaholide, liciniso lelingatsandzeki litsi bantfu labangetulu kwe-1,600 bafile emigwacweni yetfu esikhatsini lesiyinyanga nesigamu. Ku yaphatamisa kuva kutsi ba shayeli labangetulu kwe-9,000 baboshwelwe emacala lafaka ekhatsi kushayela badzakiwe, kugijimisa nekushayela budla bha nekushayela ngekungana ki. Lisiko lekuba nesibopho lisho kutsi kufuneka sonkhe sishayele ngalokuphephile futsi sihloniphe emalungelo alabahamba ngetinyawo nalabanye basebentisi bemgwaco. Bomake labanyenti bakhulisa bantfwana babodvwana, lokubese-ke ku khinyabeta kutitfutfukisa kwabo nekwebantfwana babo. Lisiko lekuba nesibopho lisho kutsi bobabe kufuneka babe khona etimphilweni teba ntfwana babo. Bomake labane ngi kakhulu kudzingeke kutsi bakhulise bantfwana babodvwa, lokuvamise kunciphisa litsemba labo nalelo lebantfwana babo. Lisiko lekuba nesibopho futsi lisho kutsi kufuneka sisebentise tindlela letiphephile tekuya eca nsini, singativuleli kutsi singen we noma sesulele labanye nge-HIV . Akufuneki sinatse tjwala noma sisebentise tidzakamiva budlabha. Kufuneka sifune kuphila imphilo lenemphilo kute sivikele tifo  levikelekako bese siphila imphilo lendze.Lisiko lelinjena kufuneka  lemukelwe lichutjwe kakhulu ngulabo labasetikhundleni letisetulu emmangweni naletine mtselela ebantfwini, kungaba baholi betenkholo noma bosopoliti ki, baholi bendzabuko noma bo -satiwako. Ngemagama netento tabo, kufuneka bafune kwakha ummango loncono lapho khona wonkhe umuntfu atawubongwa khona futsi anakekelwe.Bantfu labakhetsiwe netisebe nti tahulumende baniketwe u msebenti wekucinisekisa kuphe pha nenhlalakahle  yawonkhe umuntfu. Kufuneka bacinise kise kutsi kunesakhiwonchanti lesanele nalesiphephile kuto  tonkhe tikolo. Kufuneka baphakame bente masinyane uma kunekuphatamiseka kwekuphakelwa kwemanti emimangweni noma uma kuletfwe umbiko ngekungasebenti kwemalambu asemgwacweni. Kufuneka bacinisekise kutsi imigomo yetemphilo neyekuphepha iyasetjentiswa nekutsi umtsetfo uyalandzelwa. Kwengeta, kulomsebenti lochubekako kuye wonkhe hulumende, onkhe emazinga, kute kutsi lesibopho sisebente, ngalesinye sikhatsi kwadzingeka kutsi sitsatse tinyatselo letendlulele. Kuphendvula kulokufa nekulimala lokubangwe kugcumukela kwebantfwana emithoyi yemigodzi, sisungule umklamo we-SAFE kute siphutfumise kuniketwa kwemithoyi lefanelekile kuto tonkhe tikolo kulelive letfu. Sitfumele  Umbutfo aVelonkhe weTeku vikela waseNingizimu Afrika kuletinye tincenye taseKapa kute usekele emaphoyisa kumitamo yawo yekunciphisa budlova bemagenge. Muva nje, sihla ngene, netinhlangano temma ngo, sicale luhlelo lwekuphe ndvula masinyane lwekucedza budlova lobubhekiswe kubomake nakubantfwana. Kungunyalo, kuyacaca kutsi kusesekunyenti lokufuneka kutsi sikwente, singuhulumende nemmango. Sihalalisela labo bantfu netinhlangano letente kwaba ngumsebenti wato kunakekela labanye bantfu. Kunebantfu labafana naRalph Bouwers naMark Nicholson, labahlela imidlalo yetekukhibika yebantfu labasha baseLavender Hill eKapa kubavikela kutsi bangangeneli emacembu emagengi. Kunabomake, bosisi nemadvodzakati labasebenta njengetitjudeni letivolontiyako kumklamo we-Operation Bobbi Bear, lekuyinhlangano yaseManzimtoti KwaZulu Natal leniketa indzawo yekuhlala bantfwana labancane labahlukunyetiwe. Kunetinhlangano letinengi tetenkholo letifana neNhlangano yeBabhishobhi baseKatholika yase-Afrika lengaseNingizimu, lengisandza kuhlangena nabo  labangitjele ngemsebenti labawentako kuphendvula kuletidzingo talabaphuyile, kwese kela imindeni kute ikhulise lizinga lekunakekela nekusingatsa nekuncedza bantfu labasha kutsi babukane netinseyeya letinengi lababukene nato. Labantfu laba baseNingizimu Afrika basikhomba indlela. Ngetibonelo tabo, basikhumbuta kutsi kusho kutsini kuba nesibopho kitsi ngekwetfu  nakulabanye bantfu. Lelive leli lihlangabetane netinhlekelele letinengi kakhu-lu. Timphilo letinengi tebantfu labasha tisilahlekele, bantfwa-na labanengi balimele futsi bakhahlabetekile etingco ndvweni.Singaticedza letinhlekelele uma sonkhe, ngamunye nga-munye wetfu, sitibophelela ekukhuliseni bantfwana betfu esigodzini setfu lesikh ulu seNingizimu Afrika.
