Ukwakha Isitjhaba Esitjheja Abentwana

vukuzenzele unnamed

Kunesaga esijayele kileko eentjhabeni ezinengi ze-Afrika esithi umntwana ukhuliswa sitjhaba. Ifundiso le – ethi umphakathi unomsebenzi omkhulu wokukhulisa, ukutjheja zehlalakuhle nokuphepha komntwana ngamunye – kuba liqaloqangi emkhumblulwenami nangicabanga ngesehlo sokuhlongakala okumasikizi kuka-Enock Mpianzi obekaneminyaka eli-13 ngesikhathi asekhambeni lesikolo lamhlapha.
 Ngetjhudwelimbi, akusin gu-Enock kwaphela umntwa na olahlekelwe yipilwakhe ngabonobangela egade bangakhandelwa, kwaphela nagade abantu abakhulu bathatha igadango elifaneleko lokubatjheja begodu baba nokuziphendulela. Ngikhumbula godu omunye oneminyaka eli-13 u-Keamohetswe Shaun Seboko okghan ywe mamanzi mhlapha edamini lesikolo samabanga aphasi se-Magaliesburg  nabantwana ababili abahlongakele e-Lekgolo Primary School, ese-Limpopo lokha itrogo itjhayisa iboda elagirikela phezu kwabentwanaba. Emkhumbulwenami kufika nabantwana abanengi, abanjengo-Nathlia Pienaar – oneminyaka esi-6-ababulawa nakudumuzana amagenge e-Cape Flats. Sikhumbula godu ukuhlongakala okumasikizi kwaka-Michael Komape noLumka Mkethwa ababulawa kuwela ngeendlwaneni zoku zithuma zomgodi. Besingakafaneli ukula hlekelwa maphilo wabantu abasesebancani kangaka, namaphilo wabanye abanengi abangakabalwa. Zoke iingozezi gade zingakhandelwa nange bekuthethwe amagadango afane leko wokuvikela abantwanaba.  Kubonakala ingasuthi thina simphakathi siliselela abentabethu. Abentwana abanengi bazifumana basengozini, engaba sike jana sokuzenzela esikhanjiswa ngemlanjeni nofana batjhiywe babodwa ngemkhukhwini onekesi yepharafeni. Lokha abosokontraka nabatjhiya imigodi ingakavaleki nofana imithangalasisekelo yeenkolo ingatjhejwa nofana iinthuthi zabafundi zilayitjhe ngokudluleleko, amaphilo wabentwana abasengozini. Kodwana-ke kunezenzo  ezinye ezingaphezu kokunga tjheji nokungenzi umseben zi ngefanelo. Abentwana abanengi basahlelwa ziinlelesi ezibagagadlhelako, amagenge nabathengisi beendakamizwa ngombana abanabuyo. Si mphakathi sitlhoga ukuzimisela nokulima indima ekuvikeleni abentabethu eengozinezi. Simphakathi kudingeka bona sitjale isiko lokuziphendulela. Kufuze siziphendulele kithi ngokwethu, senzele abentabethu nabanye. Nje ngalokha sitlhoga ukuqinise kisa bonyana abentwana ba kghona ukukhulela endaweni ephephileko, ethokomeleko nekhuthazako, kufuze nathi sizizwele umsebenzi wokuvikela nokunakekela boke labo esibaziko nesinetjhebiswano nabo. Kufuze kube mthwalo wethu ukutjheja eendleleni. Nanyana sikwamukela ukwehla kwesiba-lo sabahlongakalele eengozini zendlela kilesisikhathi sokuphumula, iqiniso lendaba kukobana bangaphezulu kwe-1,600 abahlongakalele eendleleni zethu esikhathini esingaba yinyanga nesiquntu.Kuzwisa ubuhlungu ukubikelwa bona abatjhayeli abangaphezu kwee-9 000 babotjhelwe imilandu efaka hlangana ukutjhayela basele, ukutjhayela ngebelo eliphezulu nokutjhayela
ngokungatjheji. Isikopilo lokuziphendulela libiza bonyana kufuze soke sitjhayele ngokuphepha  nangokuhlonipha amalungelo wabakhamba ngeenyawo nabanye abasebenzisi beendlela. Isikopilo lokuziphendulela litjho bonyana kufuze abobaba babe yingcenye ekulu epi lweni yabentababo. Abomma abanengi baqalene nomsebenzi wokukhulisa abentwana babodwa, lokhu kuletha  ukwehla kwethemba lokuphe pha nelokhunye kibo nebe ntwaneni babo. Umukghwa wokuziphe ndulela utjho bonyana kufuze siye emsemeni ngendlela ephephileko singazibizeli i-HIV . Singaseli utjwala khulu nofana sisebenzise iindakamizwa. Kufuze siphile ipilo ephephileko sikhandele amalwele anokuvikeleka sikwazi ukuphila isikhathi eside. Isikopilo le kufuze ikhuthazwe ngilabo abaseenkhundleni zokuphatha emphakathini, kungaba barholi bezekolo nofana abasopolotiki, abarholi bendabuko nabosaziwako. Ngeenkulumo nezenzo zabo, kufuze banqophe ukwakha  umphakathi ongcono lapho woke umuntu athokoziswa khona ngokuhle akwenzileko begodu atjhejwa khona. Iimphathimandla ezikhethiweko nabasebenzi bombuso bathweswe umsebenzi wokuqinisekisa ukuphepha nokuqa lelela zehlalakuhle yezakha muzi. Kufuze baqinisekise bonyana kunomthangalasisekelo owaneleko nophephileko  eenkolweni. Kufuze beqe msi nyana nakuphazamiseka ukuni kelwa kwamanzi emphakathini nofana nakubikwa bona iimbani zestradeni azikhanyi. Kufuze baqinisekise bonyana imithetho yezamaphilo nokuphepha iyalandelwa begodu nokuthi umthetho uyahlonitjhwa bewuthotjelwe.
Phezu komsebenzi karhu lumende oragako, kiyo yoke imikhakha ngomnqopho wokuphumelelisa umsebenzi lo, sizifumene sikateleleka ukuthatha amagadango  angakajayeleki. Ukuziphe ndulela ngokuhlongakala kwabentwana neengozi ezi bangelwa kuwela kwabe ntwana eendlwaneni zoku  zithumela zemigodi, sihlome ijima lokuPHEPHA ukurhabisa ukunikela ngeendlwana ezifaneleko kizo zoke iinkolo ngelizweni. Sithumele iButho lamaJoni weSewula Afrika (i-SANDF) eendaweni ezithile zeKapa ngehloso yokusekela amapholisa emzamweni wawo wokwehlisa inturhu yamagenge. Mhlapha  nje, ngokubambisana no mphakathi, sihlome iqhinga eli rhabako lokuphelisa inturhu eqothele abomma nabentwana. Kusese kunengi esitlhoga ukukwenza singurhulumende ngokubambisana no mphakathi. Sibuka imisebenzi yezakhamuzi neenhlangano ezizinikele emsebenzini wokutjheja ihlalakuhle yabanye. Sikhuluma ngabantu abafana no-Ralph Bouwers no-Mark Nicholson, abahlela imidlalo yokuzithabisa e-Lavender Hill eseKapa ngomnqopho wokukhandela ilutjha bona lingangeneleli ezenzweni zamagenge. Kunabomma, abodade  namadodakazi ababafundi nabazinikeleko ehlanga nweni  ye-Operation Bobbi Bear, ekuyihlangano ye-Amanzi mtoti KwaZulu-Natala enikela abentwana abahlukunyeziweko indawo yokufihla ihloko. Kuneenqhema zezekolo ezinengi ezinjenge-Southern African Catholic Bishops’ Conference, engihlangene nazo mhlapha bangitjela ngomsebenzi abawenzako ukutjhejana neendingo zabatlhagako, ukusekela imindeni kobana itjheje nokusiza ilutjha ekuqalaneni neentjhijilo ezibembetheko. AmaSewula Afrika la asibonisa indlela. Ngesibonelo sabo, basikhumbuza kobana kutjho ukuthini ukuziphendulela nokutjheja abanye. Ilizweli livelelwe ziingozi ezinengi. Kulahleke amaphilo amanengi wabantu abatjha, kwalimala abentwana abane ngi bahlukunyezwa.
Sisoke singakghona uku ziphelisa nya izenzo zobu nyamazanezi ezihlukumeza abantu abanganabuyo, kwa phela omunye nomunye naka ngazibophelela emsebenzini wokukhulisa ngefanelo abe ntwana beendaweni zemakha ya woke  weSewula Afrika. 
