Kukhulelwa kwe-ekhthophikhi kusimo setemphilo lesibucayi

Allison Cooper

Bomake labahla ngabetane ne kukhulelwa kwe-ekhthophikhi babati kahle buhlungu benhlitiyo lobubangwa kukhulelwa kwe-ekhthophikhi, nge-nca yemiphumela yeluhlolo lwemchamo nelwengati lekhomba kutsi ukhulelwe.
Loku kwashiwo nguDkt. Bushy Mhlari, loyiSenior Registrar Ectopic Obstetrics and Gynaecology e-DR George Mukhari AcademicHospital, lowachaza  watsi kukhulelwa kwe-ekhthophikhi akwentekanga esikhaleni sesibeletfo, lapho khona kukhulelwa kuva-mise kwenteka khona.Watsi ngalokwetayelekile, emva kwekutsi sidvodza sihlangene nelicandza lokwenteka ngekhatsi emashubhini efallopian , licandza leselilumbene nesidvodza lihamba es-hubhini liye esikhaleni lesinotsile sesibeletfo lapho khona lichumeka kumkha-kha weendometrial  bese umntfwana ucala kubakhona . “Ekukhulelweni kwe-ekhthophikhi, licandza lelilumbene nesidvodza lihlala ngalesingasetulu kwaleminye yemikhakha yesitfo. Etimeni letima 98%, indzawo kukhulelwa kwe-ekhthophikhi lekwenteka kuyo kusemashubhini efallopian . Tindzawo leti-ngakavami tifaka ekhatsi i-ovari,emaphayiphi esibe-letfo nakumsipha lobanti,” kwasho Dkt. Mhlari.Uma loku kwenteka, umbungu angeke ususwe uyiswe lapho ufanele khona kantsi kucedza lokukhulelwa ngiyo kuphela indlela lesele lekufanele ikhetfwe ngumake.
Dkt. Mhlari watsi make unelitfuba lelikhulu  lekukhulelwa kwe-ekhthophikhi uma; 
• Anema--fallopian tubes  lamoshakele noma langa katayeleki, labangwe kutseleleka kwakudza-la ngetifo temacansi noma ake wahlindvwa emashubhu; 
• wase wakhulelwa nge-ekhthophikhi nga-phambilini; 
• angakhoni kutfola bantfwana; 
• anebalingani be-temacansi labanengi; 
• abhema ligwayi.“Kukhulelwa kwe-ekhthophikhi kusimo lesibeka imphilo engotini futsi kuyintfo leyimbange-la lenkhulu yekushona kwabomake uma babeleka etinyangeni tekucala leti-ntsatfu tekukhulelwa. Sigameko sekukhulelwa kwe-ekhthophikhi silinga-niselwa kumaphesenti lama-bili abo bonkhe bantfu,” kwasho Mhlari.Timphawu tekukhulelwa kwe-ekhthophikhiNgekusho kwa Dkt. Mhlari, timphawu tivela masinyane uma kukhulelwa kucala. Ngalesinye sikhatsi kwente-ka ngembi kwekutsi make abone kutsi ukhulelwe.Timphawu letivamile tifa-ka ekhatsi:
• Buhlungu besinye, • Kweciwa sikhatsi sabomake• Kopha esitfweni sabo-make sangasese.“Kodvwa-ke, labanye bomake ababi netimphawu bate babone ngekudzabuka kwemashubhu e-fallopian .  Uma loku kwenteka, make angahlangabetana netin-hlungu letinkhulu futsi la-banye bangopha esitfweni sabo sangasese. Loku kun-galandzelwa kuba nesiyeti, kwehla kwemfutfo wengati, kuculeka, kushaceka nekufa uma kwelashwa kungaphu-tfunyiswa,” washo njalo. “Uma kucilonga kukhule-lwa kwe-ekhthophikhi, kwentiwa luhlolo lwengati noma lwemchamo kucinise-kisa kutsi make ukhulelwe. Luhlolo lweultrasound luyentiwa kucinisekisa kutsi sibeletfo asinalutfo nekubona kutsi umbungu ukuphi emtimbeni wam-ake,” kwasho Dkt Mhlari.
Kwelapha kukhulelwa kwe-ekhthophikhi“Uma kutfolakale  kutsi ukhulelwe nge-ekhthophikhi kufuneka ulashwe kute kumiswe kukhula kwesisu, ngoba imphilo yamake isengotini uma kulashwa kutawuba-mbeleleka,” kwasho Dkt. Mhlari.“Kuhlindvwa kutawu-hlala kuyindlela lehamba embili longayikhetsa  yekulapha kukhulelwa kwe-ekhthophikhi, noma kunjalo, kucilongwa masi-nyane kuvumela kutsi kube nekwelashwa ngekwete-mphilo ngembi kwekubha-muka kwekukhulelwa kwe-ekhthophikhi,” kwangeta yena njalo.Dkt. Mhlari watsi makeangasakhulelwa emva kwekuhlangabetana nekukhulelwa kwe-ekhthophikhi.Bomake labasola kutsi banekukhulelwa kwe-ekhthophikhi kufuneka bat-sintsane nabodokotela babo, sibhedlela lesisedvute noma nemtfolamphilo masinyane.
