kupheliswa Komtjhado Ngokwekambiso yeKhotho

Dale Hes

Nasele ulinge ngawo woke amandlakho ukwenza bona  umtjhadwakho ungatjhabalali, isehlukaniso singaba sisombu-lulo esihle phakathi kwakho nomlinganakho. Isehlukaniso sibudisi begodu siyagandelela ngokomkhumbulo emnde-nini begodu nekambiso ye-zomthetho iyindendende ehlangahlanganisa  umkhumbulo.
Isehlukaniso yikambiso yalokha umtjhado upheli-swa ngokomthetho ekhotho yezomthetho. Kunemihlobo emibili yezehlukaniso: isehlukaniso esingaphikiswako – lapho abathetheneko bavumelana ngokuthi isehlukaniso kumele senzeke; nesehlukaniso esiphikiswako – lapho khona abathetheneko bangavumelani ngegadango lesehlukaniso na-mkha ngemibandela yaso.  U-Josephine Peta, osiKhulu esiLawula zomThetho e-Ofisini leGcwetha eliQalene nezeMi-ndeni emNyangweni wezo-Bulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo, uhlathulula bona ikambiso yesehlukaniso ithoma nasekukhutjhwe incwadi ekubizela ekhotho. “Umuntu ofuna bona umtjha-dwakhe nomkakhe/nendodakhe utjhatjalaliswe angathola incwadi ebabizela ekhotho yese hlukaniso, ekhotho ephakami-leko namkha yesigodi, namkha bangaya egcwetheni bona libasize ngekambiso yokuphelisa umtjhado. Umlingani othome iinkambiso zesehlukaniso ubizwa bona mmangali bese lo omunye umlingani abizwe bona mmangalelwa, kutjho u-Peta. U-Peta uhlathulule bonaincwadi ekubizela ethotho yesehlukaniso kufuze:
• itjho bona alisekho ithemba lokobana ungalungiseka umtjhado lo,• yenze indinyana yokwabiwa kwepahla  namkha ikatelele uku sebenza kwemibandela ekwavunyelwana ngayo nakwenziwa isivume-lwano sokulawula ipahla phakathi kwabalingani bobabili esatlikitlwa ngaphambi kokuthoma komtjhado, begodu• ibeke kuhle bona ngiwaphi amalungiselelo azokwe

 nziwa ebantwaneni  babalingani, njengokuthi ngubani ozokuhlala nabantwana  “Incwadi ekubizela ekhotho/idarhifara kufuze itjho bona ummangalelwa unamalanga ali-10 – nangabe uhlala endaweni yinye nommangali, namkha amalanga ama-20 nangabe ababili laba bahla eemfundeni ezihlukeneko, ukuphendula incwadi embizela ekhotho,” utjho wangezelela u-Peta.  Nasele icala livuliwe, iincwadi zibuyiselwa kummangali, nekufuze athumele imitlolo emibili yeencwadezo esisebenzini se-khotho esisendaweni lapho um-mangalelwa asebenza namkha ahlala khona.  “Isisebenzi sekhotho-ke sona ngokwaso sizokhambisa iincwadezo sizise kummangalelwa besikhuphe nencwadi ekufuze itlikitlwe mmangalelwa njenge-tshwayo lokuqinisekisa bonauzitholileko iincwadezo.  Nangabe kunabentwana  hlangana, i-Ofisi lokuYelelisa ngezeMindeni kufuze laziswe,” ubeka njalo u-Peta.  Ngemva kwesikhathi esimalanga alitjhumi namkha ama-20, ummangali angatlolisa isehlukaniso encwadini yekhotho. Esahlukanisweni esiphikiswako, ummangalelwa kufuze aphe-ndule incwadi embizele ekhotho ngokufuna ukwazisa bona ufuna ukukhandela ukuraga kwesehlukaniso. “Nasele kwenziwe lokho, ummangalelwa kufuze afake isibawo sokuzibilayeza ngaphasi kwesikhathi esithileko. Ukuzibilayeza sitatimende lapho khona ummangalelwa aphendula iinsolo ezisencwadini embizele ekhotho. Ngemva kokufakwa kwesibilayezo, ummangali angaphendula esibilayezweni sommangalelwa namkha afake isaziso sokubekelwa ngeqadi kwesibilayezo.“Indaba le ngemva kwalokho ikhulunywa ekhotho ukwenzela bona kukhutjhwe isigwebo,” ubeke njalo u-Peta nakaphetha indaba le.  vSiyini Isehlukaniso Somtjhado Esizenzakalelako?Ikhotho inikela ngesehlukaniso somtjhado esizenzakalelako nangabe incwadi ekubizela ekhotho/idarhifara inikelwe munye wabalingani kwaphela yena azange aphendule ngesikhathi abekelwe sona. Kuqakathekile bona ummangali athome ngokwazisa umlinganakhe ngesifiso sokuphelisa umtjhadwabo, ngombana ummangalelwa angathatha amagadango wokuphikisana nesiqunto sesehlukaniso ngonobangela wokobana unamabanga ezwakalako amenze bona angakghoni ukuphendula idarhifara ngesikhathi ebegade abekelwe sona.
Iphephandaba  i-Vuk’uze-nzele lizabe likhupha umlandelande weendaba ezimayelana nesehlukaniso somtjhado. Funda ngezinye zeendabezi emigadangi-sweni elandelako.
